Vaida Postiagentuur
Vaidas asutati Aru(Arro)kõrts-postijaam juba rootsi ajal.
1848.a. avati Tallinn-Paide postitee jaamadega Vaidas(Arul),Rõõsal ja Anna kiriku juures.
Edasi pikendati postideid nii Tartu,kui teisalt Peterburini välja.1863.aastal mainiti Gresseli kalendris,et Revalist(Tallinnast)Arule(Arrole)oli 25 ½ versta,Mustla-Nõmmelt Paidesse 62 ½ versta,Tartusse aga 150 ½ versta.Kokku oli aga Tallinnast Tartusse 213 versta ja sõit maksis 52 ½ rubla.
1870.aaastal rajati Aleksander Pahleni eestvedamisel Tallinn-Peterburi raudteeliin.Regulaarne liiklus algas liinil 1873.aaastal.Kolme aasta pärast (1876)valmis Tallinn-Tartu raudteeliin.Koos raudtee rajamisega lõpetati järk-järgult väikeste postijaamade tegevus.Arul lõpetas postijaam oma tegevuse 1875.aaastal.
1924.a. tekkis Teedeministeeriumil idee avada Vaida kogukonnale kas Vaida mõisas või Vaida Inno poe ruumides postiagentuur.Vaida kogukonnal oli küll olemas oma postkast nr.5.Posti vedas Vaida küla piimamees.Soovitus oli postiveoks kasutama hakata Tallinn-Kose vahel ühendust pidava omnibussi.20 dets.1924.a. tuli Vaita ringkiri küsimusega,kas piimamees on nõus esialgu 500 marga eest kolm korda nädalas posti vedama.
1925.aasta alguses nõustus Vaida piimamees V.Kallaspolik posti vedama.Autoühenduse hooajal veeti Vaida postiagentuuri posti Tallinn-Kose omnibusside abil tasuta.
Inno kaupluseomanik Jakob Selks nõustus 500 margase tasu eest kuus Vaida postiagentuuri juhi kohale asuma.17 juunil 1925.a. avati Vaida postiagentuur Inno poes.Vaidast kl 7.00 välja saadetud post jõudis Tallinna kl.8.30.Tallinnast kl.17 väljasaadetud post jõudis Vaita kl.18.30.
4 veebr.1926.a. tekkis päevakorda postiagentuuri üleviimine Vaida Ühispiimatalitusse(meiereisse).Viimane asukoht oli elanikele märksa kättesaadavam kui senine külakeskusest kaugemal asunud Inno pood.Meier Jaan Õepa olevat hea kirjaoskaja,mispärast sobivat hästi postiagentuuri juhatajaks.6 juulil 1926.a.asuski senise Vaida postiagentuuri juhi Jakob Selksi asmele meier Jaan Õepa.Agentuur asus meierei ruumides ja juhi tasuks oli 500 marka kuus.
Otsusele kirjutas alla Vaida Ühispiimatalituse juhataja T.Ratas.
Elukoha muutmise tõttu ei saanud Jaan Õepa määratud ametikohal kaua töötada.Juba 31.okt.1926.a. asus tema kohale järgmine meier Karl Sild,keda iseloomustati kui väga korraliku ja tublit töötajat.
25 apr.1927.a. palus Karl Sild elukoha vahetuse tõttu end Vaida sideagentuuri juhi ametikohalt vabastada.30 apr.1927.a. andis meierei vanemtööline Bernhard Olmann nõuspoleku asuda Vaida sideagentuuri juhtima.Kandidaadi valikuga oli nõus ka Vaida Ühispiimatalituse juhataja M.Remmel.1902.a. sündinud ja 4 kl.haridusega B.Olmann tundus igati sobiv kandidaat.Kuid valik osutus ebaõnnestunuks.27 juunil 1927.a.oli B.Olman teadmata suunas omavoliliselt ametist lahkunud ja endaga kaasa viinud postmarke 4476 marga väärtuses!
Jälle kerkis päevakorda agentuuri asukoht.Üheks ideeks oli viia sideagentuur lähedal asuvasse Anna Roosmanni kauplusesse ja määrata juhatajaks kaupluse pidaja kaubandusharidusega poeg Alfred Roosmann.See idee teostus alles nõukogude võimu kehtestamisel Eestis.
Vaida Ühispiimatalitus kandis postiagentuuri puudujäägi ja 3 sept.1927.a.asus postipapa kohale meier Andres Sain kuupalgaga 500 marka kuus.Posti vahetati Tallinna peapostkontoriga 6 korda nädalas kasutades Tallinn-Kose omnibussi liini nr.1178.
16 juunil 1928.a. sai uueks Vaida Sideagentuuri juhiks Jüri Käsper.Juhataja kinnitas ametisse Vaida Ühispiimatalituse juht Joosep Waldbret.
Teedeministeeriumi posti-telegraafi-telefoni valitsus otsustas alates 1.oktoobrist 1930.a. suurendada Vaida postiagentuuri juhataja kuutasu 5 krooni pealt 8 krooni peale.Postiagentuuris asus ka telefoni kõnepunkt.12 märtsist 1932.a. sai Vaida sideagentuur telegraafi ja nii said vaidakad ka telegramme saata.
Alus:ERA.f.54. 5.1305 Heli Varusk
Nõukogude ajal asus Vaida sidejaoskond Roosmanni majas. Esimene juhataja oli Alfred Roosmann. Sel ajal oli sidejaoskonnal mitmeid juhatajaid. 1963. aastal kolis sidejaoskond äsja valminud korterelamu kahetoalisse korterisse ning juhatajaks sai Loreida Alliksaar. 1983.aastal juhtus Loreida Alliksaarel õnnetus jalaga ning sidejaoskanna juhataja asendajaks tuli Helle Kirjanen, kes jäigi Vaida sidejaoskonda juhatama kuni pensionile minekuni 1994. aasta septembris. Uueks juhatajaks sai Tiina Vihul. 2001.aasta augustis lõpetati endise Vaida sovhoosi kontori renoveerimine ning nüüdse nimetusega Vaida Postkontor kolis uutesse ruumidesse.
1. novembrist 2014 on Vaida Postkontor suletud. Viimane klienditeenindaja oli Tiina Vihul.
3. novembrist 2014 kuni 2. märtsini 2015 asus Vaida postipunkt A & O kaupluses.
31. märtsist 2015 asub postipunkt Vaida raamatukogus.
Vaidas asutati Aru(Arro)kõrts-postijaam juba rootsi ajal.
1848.a. avati Tallinn-Paide postitee jaamadega Vaidas(Arul),Rõõsal ja Anna kiriku juures.
Edasi pikendati postideid nii Tartu,kui teisalt Peterburini välja.1863.aastal mainiti Gresseli kalendris,et Revalist(Tallinnast)Arule(Arrole)oli 25 ½ versta,Mustla-Nõmmelt Paidesse 62 ½ versta,Tartusse aga 150 ½ versta.Kokku oli aga Tallinnast Tartusse 213 versta ja sõit maksis 52 ½ rubla.
1870.aaastal rajati Aleksander Pahleni eestvedamisel Tallinn-Peterburi raudteeliin.Regulaarne liiklus algas liinil 1873.aaastal.Kolme aasta pärast (1876)valmis Tallinn-Tartu raudteeliin.Koos raudtee rajamisega lõpetati järk-järgult väikeste postijaamade tegevus.Arul lõpetas postijaam oma tegevuse 1875.aaastal.
1924.a. tekkis Teedeministeeriumil idee avada Vaida kogukonnale kas Vaida mõisas või Vaida Inno poe ruumides postiagentuur.Vaida kogukonnal oli küll olemas oma postkast nr.5.Posti vedas Vaida küla piimamees.Soovitus oli postiveoks kasutama hakata Tallinn-Kose vahel ühendust pidava omnibussi.20 dets.1924.a. tuli Vaita ringkiri küsimusega,kas piimamees on nõus esialgu 500 marga eest kolm korda nädalas posti vedama.
1925.aasta alguses nõustus Vaida piimamees V.Kallaspolik posti vedama.Autoühenduse hooajal veeti Vaida postiagentuuri posti Tallinn-Kose omnibusside abil tasuta.
Inno kaupluseomanik Jakob Selks nõustus 500 margase tasu eest kuus Vaida postiagentuuri juhi kohale asuma.17 juunil 1925.a. avati Vaida postiagentuur Inno poes.Vaidast kl 7.00 välja saadetud post jõudis Tallinna kl.8.30.Tallinnast kl.17 väljasaadetud post jõudis Vaita kl.18.30.
4 veebr.1926.a. tekkis päevakorda postiagentuuri üleviimine Vaida Ühispiimatalitusse(meiereisse).Viimane asukoht oli elanikele märksa kättesaadavam kui senine külakeskusest kaugemal asunud Inno pood.Meier Jaan Õepa olevat hea kirjaoskaja,mispärast sobivat hästi postiagentuuri juhatajaks.6 juulil 1926.a.asuski senise Vaida postiagentuuri juhi Jakob Selksi asmele meier Jaan Õepa.Agentuur asus meierei ruumides ja juhi tasuks oli 500 marka kuus.
Otsusele kirjutas alla Vaida Ühispiimatalituse juhataja T.Ratas.
Elukoha muutmise tõttu ei saanud Jaan Õepa määratud ametikohal kaua töötada.Juba 31.okt.1926.a. asus tema kohale järgmine meier Karl Sild,keda iseloomustati kui väga korraliku ja tublit töötajat.
25 apr.1927.a. palus Karl Sild elukoha vahetuse tõttu end Vaida sideagentuuri juhi ametikohalt vabastada.30 apr.1927.a. andis meierei vanemtööline Bernhard Olmann nõuspoleku asuda Vaida sideagentuuri juhtima.Kandidaadi valikuga oli nõus ka Vaida Ühispiimatalituse juhataja M.Remmel.1902.a. sündinud ja 4 kl.haridusega B.Olmann tundus igati sobiv kandidaat.Kuid valik osutus ebaõnnestunuks.27 juunil 1927.a.oli B.Olman teadmata suunas omavoliliselt ametist lahkunud ja endaga kaasa viinud postmarke 4476 marga väärtuses!
Jälle kerkis päevakorda agentuuri asukoht.Üheks ideeks oli viia sideagentuur lähedal asuvasse Anna Roosmanni kauplusesse ja määrata juhatajaks kaupluse pidaja kaubandusharidusega poeg Alfred Roosmann.See idee teostus alles nõukogude võimu kehtestamisel Eestis.
Vaida Ühispiimatalitus kandis postiagentuuri puudujäägi ja 3 sept.1927.a.asus postipapa kohale meier Andres Sain kuupalgaga 500 marka kuus.Posti vahetati Tallinna peapostkontoriga 6 korda nädalas kasutades Tallinn-Kose omnibussi liini nr.1178.
16 juunil 1928.a. sai uueks Vaida Sideagentuuri juhiks Jüri Käsper.Juhataja kinnitas ametisse Vaida Ühispiimatalituse juht Joosep Waldbret.
Teedeministeeriumi posti-telegraafi-telefoni valitsus otsustas alates 1.oktoobrist 1930.a. suurendada Vaida postiagentuuri juhataja kuutasu 5 krooni pealt 8 krooni peale.Postiagentuuris asus ka telefoni kõnepunkt.12 märtsist 1932.a. sai Vaida sideagentuur telegraafi ja nii said vaidakad ka telegramme saata.
Alus:ERA.f.54. 5.1305 Heli Varusk
Nõukogude ajal asus Vaida sidejaoskond Roosmanni majas. Esimene juhataja oli Alfred Roosmann. Sel ajal oli sidejaoskonnal mitmeid juhatajaid. 1963. aastal kolis sidejaoskond äsja valminud korterelamu kahetoalisse korterisse ning juhatajaks sai Loreida Alliksaar. 1983.aastal juhtus Loreida Alliksaarel õnnetus jalaga ning sidejaoskanna juhataja asendajaks tuli Helle Kirjanen, kes jäigi Vaida sidejaoskonda juhatama kuni pensionile minekuni 1994. aasta septembris. Uueks juhatajaks sai Tiina Vihul. 2001.aasta augustis lõpetati endise Vaida sovhoosi kontori renoveerimine ning nüüdse nimetusega Vaida Postkontor kolis uutesse ruumidesse.
1. novembrist 2014 on Vaida Postkontor suletud. Viimane klienditeenindaja oli Tiina Vihul.
3. novembrist 2014 kuni 2. märtsini 2015 asus Vaida postipunkt A & O kaupluses.
31. märtsist 2015 asub postipunkt Vaida raamatukogus.