Vaida vald ning Vaida ja Arovalla vallakohus
Üheks kultuuri arengu oluliseks mõjutajaks on haldussüsteem ning selle muutused. Vallad kogukondliku omavalitsusliku üksusena said Eestimaa kubermangus seadusliku aluse 1816. aastal kehtestatud Talurahva seadusega. Valla kogukonna moodustas esialgu ühe mõisa piirkond. Maa kogukondlikule omavalitsusele pandi kindel alus 1866. aasta 19. veebruaril, mil keiser Aleksander II kinnitas “Maakogukonna seaduse Baltimere kubermangudele”, mis kehtis Eesti Vabariigi loomiseni ja mõningate muudatustega 1937. aasta 1. maini, s. o. “Vallaseaduse” kehtima hakkamiseni.
1866. aasta maakogukonna seaduse kohaselt oli valla omavalitsuse kõrgeimaks organiks valla täiskogu, kuhu kuulusid vallakogukonna kõik täisealised liikmed, kes omasid valla territooriumil kinnisvara või pidasid rendikohta, ja iga kümne maatamehe kohta üks esindaja. Maatameesteks loeti maata käsitöölisi, talu- ja mõisasulaseid.
Vallatäiskogu valis ka vallakohtu eestseisuse, kus tähtsamaks meheks oli kohtu eestseisja (peakohtumees), kellele valiti vajalik arv abimehi – kohtu kaasistujaid ehk kohtu kõrvamehi.
Valla asjaajamise korraldamiseks valis volikogu vallakirjutaja, kes enamasti oli ühtlasi ka vallakohtu kirjutaja.
1866. aasta seaduse kohaselt oli vallakogukonna liikmete arvu alammääraks 200 hinge (liiget).
Vaida ja Arovalla vallad olid üksteisega lähedalt seotud nii territoriaalselt kui majanduslikult, mispärast on ka valdade koosolekuid peetud kuni 1884. aastani ühiselt. Protokolliraamatusse on esimene protokoll kantud küll alles 18. detsembril 1876. aastal, kuid protokolli sõnastusest selgub, et täiskogu ja vallavollikogu koosolekuid on peetud ka varem. (Fond nr. 2639, nim. 1, säilik nr. 81)
Vaida ja Arrovalla Protokolli nöörraamat, kuhho koggokonna nõupidamissed ja otsused tullevad kirja panna 1876.
Protokolliraamat algab 18. detsembril sisse kantud protokolliga samal päeval peetud Vaida ja Arovalla kogukonna täiskogu koosoleku kohta. Koosolekust võtab osa:
Pärsikoha pidajaid 25
Koha rentnikke 5
Sulaste ja vabatmeeste saadikuid 3, kokku 33 liiget.
Täiskogu valib uued volimehed volikogust liisu läbi välja langenud kolme volimehe asemele. Volikogu jääb nüüd töötama järgmises koosseisus:
Jüri Katter (ka magasi aidamees)
Juhan Vendel
Rein Misler
Magnus Sarapik
Mart Kopmann
Jakob Vandel
Jaan Baumann
Hans Rodemann
Vallatalitajaks on Jüri Siepent (1. 1).
23. detsembril annab vallatalitaja volikogule aru valla majandusliku seisu kohta. Selgub, et valla kassas on puhast raha 166 rubla ja 92 kopikat, hinnapabereid (väärtpabereid) on 2150 rubla eest.
Valla sissetulekud 1876. aastal:
Intressid 1000 rubla pealt 58 rubla
- sama - 50 “
passiraha 96 “ 29 kopikat
kohtu mõistetud trahvi raha 7 “ 5 “
vilja müümisest: 2 setverti rukist á 6 rbl.
2 setverti otra á 5 rbl. = 22 “ -
kokku sissetulek 400 rubla 26 kopikat.
Tulevaks aastaks jääb:
Kassasse selget raha 32 rbl. 62 kop.
Hinnapabereid 2300 rubla eest
Kõk kaheksa volimeest koos talitaja ja kirjutaja Georg Metseriga tunnistavad aruande õigeks. Ainukesena annab protokollile allkirja kirjutaja Metser, kõik teised üheksa ametmeest peavad veel leppima allkirja asemel kolme ristiga - X X X.
6.juunil 1 8 7 7. aastal määrab volikogu kindlaks pearahamaksu suuruse 1 rubla ja 73½ kopika peale (1. 5). 2. aprilli 1877. a. protokollile on veel kirjutanud alla kirjutajana Metser, 9. aprillil aga on kirjutajaks C. M. Herodes. Protokollidest kirjutaja vahetumise kohta midagi rohkem ei selgu.
Volikogu 20. oktoobri 1877 koosolekul sõlmitakse kokkulepe koolmeister Carl Martin Herodesega järgnevalt:
C. M. Herodes saab Vaida ja Arovalla kogukonna poolt ühtekokku puhast raha 130 rubla ja kasutamiseks ühendatud Vaida-Arovalla koolimaad;
Koolmeister saab iga kooliskäiva lapse pealt 1 nael küünlaid;
Iga pere pealt Vaidast ja Arovallast ja Arovalla sauna pealt koorma hagu. Kaup hakkab maksma 19. oktoobril 1877 ja kestab 1878. aasta 20. oktoobrini.
20. märtsil astub Vaida-Arovalla kogukonna volimeeste ette Madli Nõmmik, kes palub luba, et tema oma võõraspoega Jaan Nõmmikut täiesti oma pojaks võiks saada sellepärast, et ta teda on üheksa aastat kasvatanud. See laps on siis üks aasta vana olnud, kui ta on poisi isa Mardi naiseks saanud ja sellest ajast peale on ta poisi eest hoolitsenud kui oma lihase lapse eest ja tahab seda veel niikaua teha kui temal jõudu on, et siis ükskord jälle temalt abi saaks, kui see poiss meheks saab kasvanud.
Volikogu küsib Madli Nõmmiku õelt Leena Rosentengenilt ja tema kahelt võõrastütrelt Leenult ja Anult, kes on poisi lihased õed, et kas see ka nende soovimine peaks olema, et see poiss nüüd lihaseks lapseks ja pärijaks saab, ja et ükskord, kui Madli Nõmmik sureb ja temal peaks mingisugust vara järele jääma, selle nurisemata sellele poisile lubavad.
Need kolm naisterahvast tunnistavad, et neil midagi selle vastu ei ole. Volimeeste poolt antakse luba Madli Nõmmikule, et ta võib oma võõraspoega Jaan Nõmmikut, kes 8. jaanuaril 1878 on 15 aastat vanaks saanud, oma päriseks pojaks saada (1. 12).
Vaida ja Arovalla kogukonnad on vormiliselt küll lahus, tegutsevad aga enamasti üheskoos. Vallatalitaja on eraldi mõlemal kogukonnal - Vaidal Jüri Silpert, Arovallal Juhan Mihkelson, vallakirjutaja Carl Martin Herodes aga ajab mõlema valla asju. Erinevad on ka vallavolikogude koosseisud – Vaidal 8-liikmeline, Arovallal 4-liikmeline.
Vaida volimeesteks on:
Jüri Valter
Rein Misler
Juhan Vandel
Madis Selks
Mart Kopmann
Hans Rotemann
Jaan Baumann
Jüri Mahling
Erinevad on ka vallamaksude suurused. Nii määrab Arovalla volikogu 23. oktoobril 1878 II poolaasta pearaha maksu suuruseks 1 rubla ja 53 kopikat, Vaida volikogu sama aasta 30. oktoobril 1 rubla ja 66 kopikat (1.1. 14, 15).
2. detsembril 1878 toimuval Vaida volikogu koosolekul valitakse vallatalitajaks Jüri Kanketer, kellele valitakse ka kaks abimeest. Peakohtumeheks valitakse Jakob Roosmann, kõrvameheks Juhan Kivit. Valitakse ka 8 volimeest (1. 15).
Arovalla kogukonna täiskogu koosolek toimub samal kuupäeval, s.t. 2. detsembril 1878, ning siingi tuleb valimisele ametmeeste koosseis. Vallatalitajaks valitakse Jaan Milermann, peakohtumeheks Jaan Pulma. Volimehi valitakse neli (1. 16).
28. detsembril kannab Vaida valla talitaja volikogule ette, et tema valitsemise ajal on magasivilja kogused kasvanud 4 kuuli rukki ja 4 kuuli odra võrra, ja küsib, kuhu see vili panna. Volimehed otsustavad: kustutada selle arvel surnud liikmete võlad. Vallatalitaja teate kohaselt on 1878. aasta jooksul kassast läinud rohkem raha välja kui sisse tulnud ning vallal on raskusi selle vahe katmisega. Volikogu otsustab: meil on vallalaekas puhast raha 32 rubla, kulutada see vahe katmiseks, enne aga küsida luba kihelkonnakohtu härra käest (1. 17).
Volikogu määrab kindlaks vallakirjutaja C. M. Herodese palga järgnevalt:
Kirjutaja saab valla kassast puhast raha 60 rubla ja kohtu tule tarvis 5 rubla;
Iga pearaha maksja hinge pealt 12 ½ kopikat;
Magasikirjutaja töö eest saab iga pere pealt üks külimit rukist ja magasiaidast 2 tündrit otra. Iga muu kirjutuse eest saab kirjutaja iseäranis maksu (1. 18).
Arovalla volikogu arutab koolmeistri ja kirjutaja palgaküsimust 9. jaanuaril 1 8 7 9. aastal (sama mees teenindab ka Vaida valda). Peetakse vajalikuks, et koolmeistri ja kirjutaja palga suurus määrataks eraldi. Nii määrataksegi koolmeistrile iga päeva pealt 52 kopikat ja kirjutajale 15 ½ kopikat. Kirjutajale lisatakse veel igalt pearaha maksjalt 25 kopikat.
20. jaanuaril 1879 teatab Vaida talitaja Jüri Siepent, et kihelkonna kohtuhärra ei ole nõustunud vallalaeka raha 32 rubla suuruses kulutamisega, mispärast volikogul tuleb see summa jaotada valla elanike peale (1. 20). Talitaja teatab veel, et tema on saanud Karl Kuppari käest tema poja Jaani eest, kes pidi saama ära saadetud tühjale maale. Raha on kautsjoniks: kui tema peaks ehk mingisugust paha tegema (tähendab poeg Jaan – J.P.), siis sellest rahast saab see kinni peetud (1. 21).
1 8 8 0. aastal tekib arusaamatusi koolmeistrile palga maksmisel. Nimelt esineb koolmeister 1. novembri koosolekul vallavolikogule järgmise seletusega. Vallatalitaja ütlemise järgi olevat vallal sularaha ainult 22 rubla, tegelikult peaks aga kassas olema 114 rubla, millest jätkuks raha küll temale, koolmeistrile, palga maksmiseks. Kuna vallatalitaja jääb oma ütluse juurde kindlaks – kassas olevat ainult 22 rubla, otsustab volikogu paluda kihelkonnakohut selgeks teha, kus valla raha seisab (1. 29).
2. detsembril võtab volikogu koosolekust osa Jüri kihelkonna kohtukõrvamees Jüri Roosberg, Jüri kihelkonnas tuntud seadusetundja ja seltskonnategelane. Külaline vaatab läbi valla raamatud ja teeb selgeks, et talitaja käes peab olema 90 rubla ja 15 kopikat, millise summa talitaja ka omaks võtab. Koolmeistrile makstakse saadaolev palgasumma 51 rubla ja 89 kopikat välja ning tüliküsimus koolmeistri palga pärast on lahendatud. Arovalla valla volikogus teatab talitaja oma majanduslikus aruandes 1880. aasta kohta, et vallal jääb 1881. aastaks:
Kassasse 62 rubla ja 3 ½ kopikat puhast raha,
Hinnapabereid 536 rubla väärtuses (1. 38).
Vaida vallas on midagi käärimas. Peale just lahendatud koolmeistri palgaküsimuse on midagi veel korrast ära. 9. jaanuaril 1 8 8 1 tulevad volikogu koosolekule volimehed Kristjan Kivistik, Paul Riise, Madis Allest, talitaja abimees Maunus Sarapik ja kogukonna kohtumees Jaagup Roosmann (1. 35). Maunus Sarapik ja Jaagup Roosmann väidavad, et talitaja pidi selleks päevaks kokku kutsuma valla volimehed ja valla rahva, et arutada mitmeid küsimusi, kuid ei ole seda teinud. Kokkutulnud liikmed leiavad, et talitaja on rikkunud Maakogukonna seaduse § 21 nõudeid ning kirjutavad omal algatusel väga teravatoonilise protokolli. Selles märgitakse: talitaja olevat öelnud, et tema tunnistab ainult kihelkonnakohtu otsuseid, vallavolikogu arvamine temale korda ei lähe. Märgitakse protokolli veel, et valla kassaga on midagi lahti ja avaldatakse lootust, et Kõrgesti Austatud Keisri Härra poolt kinnitatud seaduste alusel vallas kord jalule seatakse.
13. veebruaril kirjutab talitaja Jüri Kanketer protokolliraamatusse, et sellel päeval on ta seletanud valla peremeestele ja volikogule vallakassa ja magasi seisukorda, kuid selgusele ei ole jõutud (1. 37).
7. aprillil 1881 kogunevad ühisele koosolekule Vaida ja Arovalla vallavolikogud (1. 39) kauba tegemiseks valla uue koomeistri ja kirjutajaga. Selleks on Jakob Sepper. Volimehed lubavad koolmeistrile-kirjutajale palka:
koolmeistri palka ühendatud valdadelt 100 rubla puhast raha, millest Vaida vald maksab ⅔, Arovalla ⅓;
koolmeister saab Vaida-Arovalla koolimaad kasutamiseks;
hagu muretsetakse nii palju kui vaja.
Kirjutajana saab Jakob Sepper palka:
mõlema kogukonna pealt kokku puhast raha 75 rubla;
kohtu tuleraha 5 rubla;
kohtumaterjali tarvis 5 rubla;
Vaida kogukonna poolt 2 tündrit otra magasist ja igast perest üks külimit rukist.
Kontraht algab 1881. aasta jüpipäevast ja kestab ühe aasta (1. 38).
27. novembril 1881 toimub Vaida valla täiskogu koosolek valla ametmeeste valimiseks. Koosolekust võtab osa 24 päriskoha pidajat, 5 koha rentnikku, 3 saunameeste saadikut, 2 peremeeste sulaste saadikut, 1 jõudemeeste saadik ja 1 saadik mõisasulaste poolt, kokku 36 inimest. Täiskogu valib peatalitajaks “Kalsi” päriskoha pidaja Jüri Kalteri 10 häälega ning talle 2 abimeest. Peakohtumeheks valitakse koos Arovalla vallaga “Uuetoa” talupidaja Jüri Siebent 40 häälega. Kohtumehele valitakse üks kõrvamees. Valitakse ka 8 uut volimeest, neist 4 peremeestest, 1 saunameeste, 1 jõudemeeste, 1 pere- ja 1 mõisasulaste saadikute hulgast (L. 41).
Aruvalla valla täiskogu koosolek toimub 27. novembril 1881. Siin võtab koosolekust osa: päriskoha pidajaid 13, saadikuid: saunameeste poolt 2, peresulaste poolt 1, mõisasulaste poolt 1 ja jõudemeeste poolt 1, kokku valijaid 18.
Täiskogu valib peatalitajaks “Hanepalu” päriskoha pidaja Georg Neugardti 10 häälega ja temale 2 abilist. Valla volimehi valitakse kuus, neist: peremeestest 2, saunameestest 1, peresulastest 1, mõisasulastest 1 ja jõudemeestest 1.
13. jaanuaril 1 8 8 2. aastal toimub uus Vaida valla täiskogu koosolek peakohtumehe valimiseks, kuna Jüri Siebent ei ole võtnud seda kohta vastu (1. 47). Koos on valimisõiguslikke liikmeid 37. Samas tuleb kokku ka Arovalla valla täiskogu, millest võtab osa 18 valijat. Valdade ühine täiskogu valib kahe valla kohta ühiseks peakohtumeheks “Orava” päriskoha peremehe Mihkel Baumanni 23 häälega.
30. aprillil 1 8 8 3. aastal toimuvale Vaida valla täiskogu koosolekule on esitatud Ida-Harju haagikohtuniku poolt seisukoha võtmiseks küsimus: kas vald tahab Jaan Mahlingi pärast tema kohtulikku karistust jälle oma hulka tagasi võtta? Koosolekust võtab osa 28 peremeest ja 5 saadikut sulaste ja maatameeste poolt. Kõik 33 meest ütlevad “ e i ! “ , mis tähendab, et Jaan Mahlingit ei taheta valla rahva hulka tagasi (L. 61).
Fond 2639. nim. 1. säilik 54. Vaida valla volikogu nõuheitmise protokolliraamat
1884 – 1890.
Nii täiskogu kui ka volikogu koosolekute protokollid 1882. ja 1883. aastate kohta puuduvad. 1884. aasta esimeseks protokolliks on 17. märtsil kirjutatud protokoll. Valla talitajaks on siis Jüri Kalter, valla kirjutajaks Jakob Sepper. Volimeesteks on: Jaan Mihkelson, Kristjan Hannibal, Jaan Korindt, Jüri Reinvald, Mart Porne, Jaan Haapmer ja Juhan Selks. Talitaja teeb protokollile alla kolm risti, volimeestest tuleb 4 meest toime allkirja andmisega.
4. detsembril 1884 tuleb täiskogu kokku uute ametmeeste valimiseks. Koosolekule tuleb päriskoha pidajaid 25, koha rentnikke 5, saadikuid saunameestelt 3, mõisasulastelt 2, peremeeste sulastelt 1, jõudemeestelt 1, kokku seega 37 valijameest. Talitajaks valitakse Jaan Mihkelson peremeeste hulgast 10 häälega 37-st, peakohtumeheks Jüri Siepent, kelle poolt hääletavad kõik koosolejad. Valitakse veel 2 abimeest talitajale ja peakohtumehele ning 8 volimeest.
5. detsembril annab senine vallatalitaja aru valla majanduslikust seisust. Valla kassas on puhast raha 34 rubla 47½ kopikat,
hinnapabereid 2400 “ eest
valla raha 115 “
valla passiraha 92 “ 25 “
kohtu trahviraha 3 “ -
Kokku: 2644 rubla ja 72 ½ kop.
Valla asjaajamise ja raamatute üleandmine-vastuvõtmine vanalt talitajalt uuele toimub 1. jaanuaril 1 8 8 5. aastal (1.7).
Valla magasivili tikub aidas riknema ja kuna seda on küllaldaselt, otsustab volikogu lasta müügile 30 setverti rukist hinnaga 4 rbl/setv. ning raha panna intresse kandma (1. 8).
5. novembril 1885 täidab volikogu küsitluslehe, millele Austatud Kuberneri härra on vastust nõudnud. Küsimusi on nelikümmend, millest järgnevalt mõned olulisemad vastused (1. 9).
Vaida vallas on 330 meest ja 385 naist, kokku 715 hinge, kohaomanikke on 25, koha rentnikke 4, vallast elab väljaspool 170 liiget, kuuendikumaa peal elab 4 liiget, peremeestest pole kuus siit valla liikmed.
Kõik 8 volimeest teeb küsitluslehele alla kolm risti, ainult vallatalitaja Jaan Mihkelson on kirjaoskaja ja kirjutab alla nii ees- kui perekonnanime.
24. oktoobril 1 8 8 6 lubab volikogu vallakirjutajale 14 rubla palka juurde – venekeelse kirjatoimetuse eest.
2.jaanuaril 1 8 8 7 teatab talitaja volimeestele, et koolimaja on väga viletsas seisukorras ja hädaliselt on vaja asuda uue koolimaja ehitamisele. Volikogu otsustab ühel häälel (1. 19):
koolimaja uuesti ehitust kevadel 1887 ette võtta ja suve jooksul valmis teha; ehitada juurde ka kohturuumid.
Loetletakse üksikasjaliselt ehitusmaterjali vajadus.
“Seda ehituse nõu mõisavanematele ette panna ja nende käest ja nende poolt ehitusmaterjal paluda.”
Rahaliste asjade üle saab edaspidi nõu peetud.
Koosolekust võtavad osa ka Arovalla valla volikogu liikmed koolimaja ehitamise küsimuse otsustamisel.
18. aprillil toimub volikogus koolimaja ehitustööde vähempakkumine. Podrätsikuid (ehitusettevõtjaid – J. P.) on ilmunud kolm, kõik Vaidast. Väikseima summa – 300 rubla – pakkujaks osutub Vaida mees Hans Baumann, kellega sõlmitakse ka ehitusleping ( 1. 22).
Kinnitatakse ka koolmeistri palk:
90 rubla puhast raha,
iga pere pealt 5 liisikit heina,
5 naela stärin-küünlaid silmavalguseks,
igalt perelt 1 koorem hagu kütteks,
prii korter.
Vallakirjutaja saab palgaks:
47 rubla 32 kopikat puhast raha,
igalt pearaha maksjalt 12 ½ kopikat.
Lisatakse: selle rahaga ostab kirjutaja omale ja kohtulaua peale silmavalgust ja ka kirjutuse materjali ( 1. 23).
Magasi kirjutaja ameti pealt saab kirjutaja iga pere pealt üks külimit rukist ja magasiaidast 2 tündrit otra.
9.novembril 1 8 8 7 teatab talitaja volikogule, et Vaida koolimaja on valmis 91. 28). Kuna tööd on tehtud hästi ning ette on tulnud mitmeid lisatöid, palub ehitaja 50 rubla kaubeldud hinnale juurde lisada, mida volikogu ka lubab, makstes ⅔ osa Vaida, ⅓ osa Arovalla valla poolt. Ehitus on üldse läinud maksma 367 rubla ja 78 kopikat. (Mõningatest protokollides leiduvaist viiteist selgub, et tegelikult toimus vanale majale kapitaalse juurdeehituse ehitamine – J. P.)
14. detsembril 1887 toimub Vaida valla täiskogu koosolek ametmeeste valimiseks. Kohale on tulnud 28 peremeest ja 5 saadikut maatameeste ja sulaste hulgast, kokku seega 33 valijat. Peatalitajaks valitakse “Hiie” päriskoha pidaja Kristjan Kivistik 15 häälega, peakohtumeheks “Tõnuhansu” päriskoha pidaja Jakob Roosmann 23 häälega. Nii talitajale kui kohtumehele valitakse 2 abimeest. Valitakse ka 8 volimeest.
6.detsembril 1888 on volikogus arutamisel valla majanduslik seis. Talitaja aruandest tundub, et Vaida valla majanduslik olukord on aasta-aastalt nõrgenenud, kuna 1889. aastaks on jäänud väärtpabereid vaid 739 rubla 27 kopika eest ning sularaha kassasse 34 rubla 47½ kopikat.
Kuna valla täiskogu ülesannete hulka kuulub ka kiriku vöörmündri määramine, valib Vaida valla täiskogu 21. veebruaril 1 8 8 9 selle ameti peale “Uuetoa” pärisperemehe Jüri Siepenti (1. 46).
Vald on pidevalt hädas oma magasiviljaga, kuna rukis niiskub ja tikub riknema. 3. märtsil 1889 otsustab volikogu ühel häälel (1. 47): “Iga peremees peab üks kuul rukkid vahetuse peale võtma ilma protsentideta ja magasi valitsus võib igale peremehele üks kuul rukkid ja üks kuul otri ja igale saunamehele üks pütt rukkid ja üks pütt otri (kirjutatakse “ohri”) laenu peale anda ja seemneks igaühele nii palju kui kellegi põllu peale tarvis on.” Austatud Keiserlikult Jüri Kihelkonnakohtult otsustatakse paluda luba selle nõuheitmise järele teha.
6.novembril 1889 on volikogus arutusel raske küsimus: ühel vallavaesel, kes käib nähtavasti külakorda (talust tallu – J. P), on mokad kreepsi haigusest (vähist) ära söödud. Kuna haav on sellises seisukorras, et keegi ei taha haiget enese juures pidada, otsustab volikogu saata ta Tartu kliinikusse arstimisele. Haige saatjale maksab vald sõiduraha raudteel III klassi taksi järele ja Tartu linnas voorimehe raha vaksalist kliinikusse (1. 51).
1.veebruaril 1 8 9 0 teatab talitaja volikogule, et vallakirjutaja Jakob Sepper on ennast kirjutaja ametist lahti öelnud, sest et see tema kahe koha peal olemine koolile suurt kahju teeb. Koolmeistriks jääb Sepper edasi. 2. märtsi koosolekul otsustab volikogu paluda Sepperit jääda kirjutaja kohale edasi ja lubab talle 30 rubla palka juurde. Sepper on nõus ja jääb kirjutajaks edasi (1. 59).
4. juuni 1890. aasta volikogu koosolekul teatab talitaja, et Talurahvaasjade Komissari härra on andnud temale suusõnalise käsu, et volikogu peab nõu pidama selle üle, et uue kohturingkonna moodustamisel tuleksid mitmed vallad ühendada (1. 102). Volikogu teeb ühel häälel otsuse: “Mõne valla kassas on raha rohkem ja magasis enam vilja kui teise valla kassas ja magasis, sellepärast ei ole vallavalitsuste ühendamine kuidagi võimalik ja meie ei soovi vallavalitsuste teistega ühendada.”
Valdade ühinemine siiski toimub ja Vaida valla saunamehed ning mõisasulased peavad oma viimase koosoleku 10. novembril 1890, millel valitakse saadikud uue valla täiskogu liikmeks (1. 74).
Vaida valla täiskogu koosolek toimub 11. detsembril 1890 (säilik 55). Talitaja teeb teatavaks, et Talurahvaasjade Komissari kirja põhjal 9. novembrist 1890 nr. 1377 tuleb ühendatud valla ametmeesteks seada üles kandidaadid ning teha seda järgmistele kohtadele:
Üks vallatalitaja kandidaat,
Viis kohtumehe kandidaati,
Kuus talitaja abimehe kandidaati,
Kuusteist volimehe kandidaati.
Täiskogu valib talitaja kandidaadiks “Paali” kohaomaniku Joh. Kibuvitsa, “kes on 36 aastat vana, Luteruse usku, oskab lugeda ja kirjutada eesti keeles, oli vallatalitaja abimeheks 1882 – 1885. aastail, volimehe ametis 1888. aastast alates, miski trahvi all ei ole olnud, ei ole kuskil seltsis, ei ole autähtesi.” Veel seatakse üles ka kõik teised nõutud kandidaadid. Kõigi kohta protokollitakse vastused samadele küsimustele nagu talitaja kohta.
Vallavolikogu tuleb viimaseks koosolekuks kokku 4. jaanuaril 1 8 9 1. aastal (1. 12). Volikogu kuulab ära talitaja aruande 1890. aasta kohta nii rahalises kui magasivilja osas. Kassas puhast raha ei ole, hinnapabereid (väärtpabereid) on 1460 rubla ja 73 kopika väärtuses. Hinnapabereilt saadud intressid 69 rubla ja 34 kopikat on välja antud vallavaestele. Talitaja paneb volikogule ette Talurahvaasjade komissari 24. detsembril 1890. aasta kirja nr. 1492, milles öeldakse, et “Rae, Kautjala, Vaida, Arovalla, Aruküla ja Lagedi vallad on üheks vallaks nimega R A E vald ühte ühendatud ja kõik siit valla raamatud, kirjad, selge raha ja rahapaberid saavad uuesti valitud Rae valla talitaja Jüri Põldmäe kätte antud. Vaida vald peab paluma Riigipanga Tallinna jaoskonda, et edaspidi protsendid ja kupongid Vaida valla kapitalilt saaksid antud Rae valla talitaja abimehe kätte tema nõudmisel, raha aga Rae valla volikogu nõudmise peale.” (L. 15). Volikogu kinnitab ettepaneku ja annab allkirjad protokollile. Kolme risti mehi on veel jäänud neli kaheksast.
Nagu teistes valdades nii tuli ka Vaida valla talitajal täita politsei ülesandeid valla piirides. Toon järgnevas mõned näited vallatalitaja tegevusest ka selles valdkonnas.
Vaida vallapolitsei protokolliraamat.
Esimene protokoll kannab kuupäeva 4. detsember 1886. Kose-Uuemõisa valla mees Jaan Kütt astub kogukonna politsei (talitaja) ette kaebusega: tema on 29. novembril Lambaaugu kõrtsis vahetanud kolm rubla ja ostnud 10 kopika eest saia ning hakanud minema oma sugulase poole Perilasse. Vaida karjamõisa lähedal, arvatavasti ½ versta karjamõisast on metsast tulnud kaks meest ja hakanud teda jälitama. Kui ta jooksma hakanud, on ka mehed seda teinud. Nad on teda kätte saanud, löönud ta kraavi pikali ja hakanud peksma. Ähvardanud veel noaga ja lubanud ära tappa, kui ta häält teeb. Mehed võtnud ta riided ära, ta ise aga pääsenud kuidagi meeste käest jooksma, kaotanud aga tee peal raha. Ta läinud Vaida karjamõisa, kust mehed tulnud temaga kaasa ja nad läinud koos sündmuspaigale tagasi. Riided ja raha saanud ta kätte, saapad jäänud kadunuks.
Vallapolitseil (talitajal) õnnestub välja selgitada kallaletungijad. Need on Johannes K. ja Kustas K., mõlemad Kautjalast. Kustas K. tunnistab süü üles: tegu olla tehtud purjus peaga. Johannes K. olevat teda selleks õhutanud. Johannes K. jääb esialgu kätte saamata. Politsei mõistab: seda protokolli viibimata Austatud Ost-Harjumaa Hakenrichteri Härrale ette panna;
Johannes K. kinni võtta ja Kustas K.-ga seltsis Hakenrichteri härra juurde läkitada vangi viisil (1. 1).
22. aprilli 1890. aasta öösel kella poole ühe paiku astub talitaja koos vallakirjutajaga Aru kõrtsist mööda ja näeb, et kõrtsituba on valgustatud. Ta astub kõrtsi sisse ja leiab sealt kuus Vaida meest ning ühe Kautjala mehe napsitamas. Ka talitaja ostab pudeli õlut, joob selle ära, kuid kirjutab ka protokolli selle kohta, et kõrtsmik Jaan Kalt seaduse vastasel viisil kaupleb ning lisab: “Arvan oma kohuseks seda protokolli Kreisi ülema II jau noorema abilise härrale ette panna, et seda asja kohtule ette panna.” (Fond 2639, nim. 1, säilik 1 1.8)
Vaida ja Arrovalla koggokonna kohtu Protokolli Ramat
Vallakohtust üldiselt
18. sajandi esimeseks pooleks oli mõisa ja talupoja vahekorras välja kujunenud olukord, kus talupoja õigused ja õigustoimingud olid tinglikud. Need kehtisid üksnes siis, kui mõisavõim neid tunnustas. See printsiip läbis talurahva tsiviilõiguse kõik osad perekonna- ja pärimisõiguses ja mujal kuni 19. sajandi alguseni. Pärisorjuslikus mõisavallas kuulus kohtumõistmine oma talupoegade üle pärishärrale, kes seda aga oma äraolekul sageli laskis teha mõisavalitsejal või –kupjal. (A. Traat, “Vallakohus Eestis”, Tallinn, 1980, lk. 10).
Vaida ja Arrovalla koggokonna kohtu Protokolli Ramat
Protokolliraamatusse on tehtud esimene sissekanne 1870. aastal, kuid et protokoll kannab numbrit 7, tuleb arvata, et protokolliraamatust on osa lehti kadunud või on kadunud terve raamat, sest tõenäoliselt alustas Vaida vallakohus tegevust juba 1867. aastal. Järgnevalt mõned näited Vaida ja Arovalla valla vallakohtute protokolliraamatust.
Mõned näited kohturaamatutest:
1. detesmbril 1881 mõistab vallakohus Jaan Kallerile, kes on mõisa metsast varastanud ühe kasepuu, ja teda keelama tulnud metsavahile kallale läinud, 20 vitsahoopi.
Vaida-Arovalla piirkonna külapoisid harrastavad ööhulkumist. Mart Nõmmik Vaidast teatab 13. septembril 1883 vallakohtus, et Jaan Kanketer ja Joosep Lunt on tema mesipuu ära varastanud, öösel tema aidas tüdrukute juures tule üles võtnud ja nõnda öösel hulkumise peal olnud. Kohtu ette kutsutud poisid mesipuu vargust omaks ei võtnud, muu pahanduse tekitamise küll. Lisaks selgub veel ühe tüdruku taskust 10 kopika raha võtmine. Kohus mõistab: „Kumbki poiss saab 10 vitsahoopi ihunuhtlust, et enam hulkuma ei läheks. Sai kohe täidetud. Mesipuu asjal ei ole selget tunnistust“
Vaida trahteri perenaine, Jaan Lichti naine Anu kaebab kohtule, et Jaan Siller Vaidast pigistanud tema käevarred siniseks ja lubanud puruks teha, panni peal ära praadida ja ära süüa, tagunud rusikaid vastu lauda ja sõimanud, et tema peab Riia hulguseid toitma. Rein Siller on kohtu ette kutsutud, kus ta ütleb, et ta pigistanud „Naska tõugu“ ja kippunud talle kallale. Kohus mõistab: Rein Siller maksab seepärast kõrtsinaist sellepärast, et see teda sõimanud. Kõrtsinaine öelnud talle: „Väsinud taat“ ja Vaida valla laekasse trahvi, et ta on trahteri perenaise Anu Lichti käevarred siniseks pigistanud.
Vallakohtusse peavad ilmuma ka noored süüdlased väikeste patukeste pärast. 31. mail 1888. aastal ilmuvad Vaida-Arovalla kohtu ette Vaidast alaealised Jüri Veinberg isaga ja Tõnu Naru emaga. Vaida mõisa metsahärra Brede on neid süüdistanud selles, et poisid olid metsas kümme kasepuud koeruse pärast ära täkkinud. Mõisale nõutakse kahju 50 kopikat igalt täkitud puult. Poisid tunnistavad oma süüd. Tegu olla tehtud rumalast peast. Kohus mõistab mõlemalt poisilt Vaida mõisa kasuks 2 rubla ja 50 kopikat. (fondi nr. 2640) [11]
Vaida vald asus Jüri kihelkonnas Harjumaal Eestimaa kubermangus
Kirikuraamatute järgi olid nimed originaalkujul järgmised (kui originaalkuju ja praegu tõenäoliselt kasutatav kuju ei lange kokku, on sulgudes originaali järgi märgitud normaliseeritud kuju):
Adder (Ader), Allert (Alert), Alluchka (Alluska), Ardens, Attim (Atim), Atolp, Ilgi, Jacks (Jaks), Jalink (Jaling), Janell (Janel), Jankowi (Jankovi), Joll, Joon, Jürrisen (Jürisen), Jeger (Jääger), Kalberg, Kaller, Kalter, Kasemer, Kerjatik, Kiwwit (Kiivit), Kopmann (Kopman), Korindt (Korint), Krall, Krees, Kuppar (Kupar), Kusik, (Kuusik), Ködik (Kõdik), Maling, Manuck (Maanukk), Mark, Martel, Mikkold, Misler, Muuk, Männik, Normann (Norman), Nömmekaar (Nõmmekaar), Nömmik (Nõmmik), Oller, Ottensen (Otensen), Pajut, Pallberg (Paalberg), Paller, Petersenk, Polski, Poppu (Poppuu), Porne, Puder, Pusepp (Puusepp), Rapper, Rebeck (Rebek), Reinik, Reintack (Reintakk), Reiwaldt (Reivalt), Reck (Rekk), Repack (Repak), Riis, Rink, Rosenbaum, Ruil, (Rull), Selks, Serjason, Siemsen (Siimsen), Siepent (Siipent), Siller, Sookar, Sorand, Tamas (Tammas), Törik, Daum (Taum), Uudwerk (Uudverk), Uusler, Uussilm, Walde (Valde), Wandel /Vandel), Weidemann (Veideman), kokku 77 erinevat nime.
Nimekiri on koostatud „Onomastika.net abil. [24]