Vaida aastatel 1918 -1944
Esimese Maailmasõja eelse perioodi kohta esineb mõningaid andmeid Tallinna Linnaarhiivis. Protokolliraamatutes on tegelikult sissekandeid ainult aastatest 1912 – 1915, ja needki annavad andmeid peamiselt ainult külavanemate määramise kohta 2 korda aastas. Ajaleht “Kiir” on 25. juunil 1917 avaldanud sõnumi VSDT(b)P organisatsiooni rajamisest Rae vallas, milles kirjutatakse: “10. kindlusetöö jaoskonnas on sotsiaaldemokraatiline enamlaste organisatsioon tekkimisel. Praegu on juba 25 liiget sisse kirjutanud, aga loota on, et sel puhul, kui organisatsioon täiel määral tegevust alustab, liikmete arv suurenema saab, sest siin on arusaajaid töölisi väga palju.” Saksa okupatsiooni kohta öeldakse et saksa soldateist on jäänud kohalikule rahvale väga halvad muljed. Nad on rekvireerinud taludest kariloomi ja heina, mõnikord küll maksnud ka selle eest, kuid väga tagasihoidlike summadega. Nad on olnud kohati isegi ülbemad kui vene soldatid. Okupatsioonivõimud on vangistanud mitu taluperemeest, kes on viibinud vanglas kuni sakslaste lahkumiseni. Okupatsioonivõimude poolt on keelatud igasugune kauba transportimine maalt linna ning kauplemine turgudel. Sellega on seletatav näljaoht linnades, kuna taludes oli suudetud mõningaid tagavarasid siiski säilitada. Seda pidi jätkuma isegi nii palju, et järgmise lõikuseni suudeti toita ka Vabadussõtta mobiliseeritud kümneid tuhandeid mehi. Muidugi mitte ainult oma toodetud saadustega, vaid väga suurt osa etendas välisabi, mida sõja ajal rohkesti saabus.
Saksa okupatsioon lõppes Eestis ametlikult 19. novembril 1918 Riias allakirjutatud lepinguga, mille kohaselt Saksa riigi esindaja August Winnig andis võimufunktsioonid Eestis üle Eesti Ajutisele Valitsusele.
Ajalooline pöördepunkt tsaaririigist Eesti Vabariigini oli kohalikele elanikele raske periood. Kuna tsaaririigi ajal kindlat korda taganud urjatnik (kardavoi) oli karistuse hirmul põgenenud, ajutiselt ametisse pandud miilitsamees ei tulnud oma ülesannetega toime, lokkas maal kuritegevus.
1923.a. on majanduslikult raske aasta. Suuremad kannatajad on ikalduse all olnud Vaida kogukond, kus Pirita jõgi ei suutnud liigvett allavoolu juhtida. Tõenäoliselt just sellest katastroofilisest aastast tingituna võeti varsti ette ulatuslik Pirita jõe süvendamine Vaida silla piirkonnas. Samasugune üleujutus ja ikaldus toimub ka 1928. aastal.
1925. aastal on asutatud Vaida külas Sisaski pood ja peale jõulupühi alustab tööd aurujõuline Vaida Ühispiimatalitus.
1927. aasta postiarundes märgitakse Vaida postiagentuuri.
3. jaanuari.1929. a. Rae valla volikogu määrab kindlaks valla 3 klassi teedevõrgu kava järgnevalt: 1. Vaida - Seli - Pajupea tee: algab Suur - Tartu maanteel, Vaida mõisa piirilt läbi Seli küla 10 km. 3 klassi võrku ei võetud Vaida - Korjuse - Pikavere teed.
Seoses Vaida meierei asutamisega tunnistatakse tarvilikuks uue otsetee lõigu rajamine Kasbergi veskist Vaida ühismeiereini, et hõlbustada piimaviijate liiklemist selles lõigus.
Piduliku aktuse korraldamine raamatuaasta juubeli puhul 7. septembril 1935. Vaidast kuulus raamatuaasta korraldustoimkonda Vaida algkooli juhataja Jaan Saar. Vaida aktus korraldatakse Vaida koolimajas, läbiviijateks kooli juhataja Jaan Saar, Alfred Põldmäe, Vaida Noorte Ühingu esimees Rõbina.
1929-1933. aastal läbitehtud majanduskriisi jälgede kadumisel hakkas majanduselu vallas suurte sammudega arenema ja vastavalt sellele tekkis arvuliselt ka tööstuslikke -majanduslikke uusettevõtteid. Veebruaris 1936 küsib Tallinna-Harju Maksuamet vallavalitsuselt andmeid vallas tegutsevate kõigi ettevõtete, sealhulgas ka ülesostjate, meiereide, koorejaamade ja piima vastuvõtupunktide kohta, vaatamata sellele, kas ettevõtted on kohustatud äritunnistusi lunastama või pole seda seni mitmesugustel põhjustel teinud (s. 509, 1. 14). Et näidata, kui elav oli neil aastail majanduslik-äriline tegevus Vaidas, esitan järgnevalt väljavõtte Rae vallavalitsuse vastusest 5. mail 1936 (s. 509, 1. 1. 15 – 21) äride revideerimise kohta.
Jrk. nr. A s u k o h t Ettevõtte nimetus Ettevõtte omanik
1. Vaida küla Koloniaalkauplus Vaida Majandusühisus viina- ja õllemüük
2. “ Ühispiimatalitus Vaida Piimaühing
3. “ Segakauplus Alfred Roostamm (Roosmann?)
4. “ Koloniaalkauplus Anna Selks
5. “ Jahuveski Jaan Kasberg
6. “ Saeveski Aleksander Kasberg
7. “ Villakraasimise ja ketramise tööstus Jüri Labi
8. “ Jahuveski Ilmar Saar
[11]
Saksa okupatsioon lõppes Eestis ametlikult 19. novembril 1918 Riias allakirjutatud lepinguga, mille kohaselt Saksa riigi esindaja August Winnig andis võimufunktsioonid Eestis üle Eesti Ajutisele Valitsusele.
Ajalooline pöördepunkt tsaaririigist Eesti Vabariigini oli kohalikele elanikele raske periood. Kuna tsaaririigi ajal kindlat korda taganud urjatnik (kardavoi) oli karistuse hirmul põgenenud, ajutiselt ametisse pandud miilitsamees ei tulnud oma ülesannetega toime, lokkas maal kuritegevus.
1923.a. on majanduslikult raske aasta. Suuremad kannatajad on ikalduse all olnud Vaida kogukond, kus Pirita jõgi ei suutnud liigvett allavoolu juhtida. Tõenäoliselt just sellest katastroofilisest aastast tingituna võeti varsti ette ulatuslik Pirita jõe süvendamine Vaida silla piirkonnas. Samasugune üleujutus ja ikaldus toimub ka 1928. aastal.
1925. aastal on asutatud Vaida külas Sisaski pood ja peale jõulupühi alustab tööd aurujõuline Vaida Ühispiimatalitus.
1927. aasta postiarundes märgitakse Vaida postiagentuuri.
3. jaanuari.1929. a. Rae valla volikogu määrab kindlaks valla 3 klassi teedevõrgu kava järgnevalt: 1. Vaida - Seli - Pajupea tee: algab Suur - Tartu maanteel, Vaida mõisa piirilt läbi Seli küla 10 km. 3 klassi võrku ei võetud Vaida - Korjuse - Pikavere teed.
Seoses Vaida meierei asutamisega tunnistatakse tarvilikuks uue otsetee lõigu rajamine Kasbergi veskist Vaida ühismeiereini, et hõlbustada piimaviijate liiklemist selles lõigus.
Piduliku aktuse korraldamine raamatuaasta juubeli puhul 7. septembril 1935. Vaidast kuulus raamatuaasta korraldustoimkonda Vaida algkooli juhataja Jaan Saar. Vaida aktus korraldatakse Vaida koolimajas, läbiviijateks kooli juhataja Jaan Saar, Alfred Põldmäe, Vaida Noorte Ühingu esimees Rõbina.
1929-1933. aastal läbitehtud majanduskriisi jälgede kadumisel hakkas majanduselu vallas suurte sammudega arenema ja vastavalt sellele tekkis arvuliselt ka tööstuslikke -majanduslikke uusettevõtteid. Veebruaris 1936 küsib Tallinna-Harju Maksuamet vallavalitsuselt andmeid vallas tegutsevate kõigi ettevõtete, sealhulgas ka ülesostjate, meiereide, koorejaamade ja piima vastuvõtupunktide kohta, vaatamata sellele, kas ettevõtted on kohustatud äritunnistusi lunastama või pole seda seni mitmesugustel põhjustel teinud (s. 509, 1. 14). Et näidata, kui elav oli neil aastail majanduslik-äriline tegevus Vaidas, esitan järgnevalt väljavõtte Rae vallavalitsuse vastusest 5. mail 1936 (s. 509, 1. 1. 15 – 21) äride revideerimise kohta.
Jrk. nr. A s u k o h t Ettevõtte nimetus Ettevõtte omanik
1. Vaida küla Koloniaalkauplus Vaida Majandusühisus viina- ja õllemüük
2. “ Ühispiimatalitus Vaida Piimaühing
3. “ Segakauplus Alfred Roostamm (Roosmann?)
4. “ Koloniaalkauplus Anna Selks
5. “ Jahuveski Jaan Kasberg
6. “ Saeveski Aleksander Kasberg
7. “ Villakraasimise ja ketramise tööstus Jüri Labi
8. “ Jahuveski Ilmar Saar
[11]
Vaida kogukonnal tekkis raskusi rahvamaja ruumide kasutamisel. Rae vallavolikogu otsuse kohaselt oli Vaida rahvamaja arvatud rahvamajade võrku ning rahvamajale antud kasutamiseks Vaida vana koolimaja. 1935. aastal algasid aga Pirita jõe süvendamistööd Vaida silla piirkonnas ning nendele töödele suunatud vangid paigutati Isamaaliidu Vaida osakonna loal korterisse Vaida vanasse koolimajja, s.o. Vaida rahvamaja ruumidesse. Vallaomavalitsuse nõusolek selliseks tegevuseks puudus. Vaida seltskondlikud organisatsioonid avaldasid rahulolematust sellise omavolilise tegevuse vastu ning esinesid protestiga vallavolikogu ees. Vallavolikogus on selle küsimuse arutamine päevakorras 28. jaanuaril 1 9 3 6. aastal. Asjakäigu mitmekülgsel arutamisel leiab vallavolikogu, et Vaida rahvamajas korteris olevad vangid on tööl Pirita jõe süvendamisel, milline süvendus on ümbruskonna talupidajaile väga suure majandusliku tähtsusega ja et rahvamaja kohuseid praegu ajutiselt täidavad Vaida meierei ruumid, mille tõttu seltskondlike organisatsioonide töös ega tegevuses takistusi ei ole, otsustab vallavolikogu ühel häälel: paluda Harju Maakoolivalitsust vabastada Vaida endine koolimaja rahvamaja ülesandeist ja kohustusist kuni 6. jaanuarini 1937, milliseks tähtpäevaks Pirita jõe süvendamine lõpetatakse.
Presidendi valimise valijameheks Rae vallast valiti Vaida kogukonnast Ants Jaani p. Kibuvits, elukoht Rae vallas, Vaida külas, “Paali” talus, sündinud 26. jaanuaril 1892. aastal Rae vallas, rahvuselt eestlane, elukutselt põllumees, kohtu poolt karistamata, kuulub vallavolikogu koosseisu alates 1934. aastast.
Harju Maavalitsuse Administratiivosakond on 25. veebruari 1939. aasta kirjaga teatanud Rae vallavalitsusele muutmisele tulevate külade nimed. Muuta soovitakse:
Vaida - Uusküla – Uusküla külaks,
Vaida - Vanaküla – Vaida külaks,
Maavalitsuse poolt soovitatud nimemuutmiste põhjenduseks tuuakse Taani Hindamise Raamatus esinevad nimed ja õigekeelsuse põhimõtted.
Vallavolikogu pärast ettepaneku igakülgset kaalumist avaldab oma seisukoha nimede muutmiseks järgnevalt: Et Vaida - Vanaküla ja Vaida - Uusküla kuuluvad maakorralduse piirkonda, mille tõttu muutuvad külade senised piirid ja talude senised asukohad, võiksid seepärast mõlemad külad tulevikus kanda ühist nime, kuna need moodustavad ühise terviku.[22]
21. juulil 1940. a. kehtestati Eestis nõukogude võim. Üheks tähtsamaks ürituseks oli maal maareformi läbiviimine. Kõikidelt taludelt, mille suurus ületas 30 hektarit, võõrandati ülejääv maa ja arvati riiklikku maatagavarasse. Vaida külas võõrandati kokku 1790 hektarit maad. Vaida mõisa maadele tehti sovhoos, ülejäänud maad jagati uusmaasaajate vahel. 1941. aasta kevadkülv tehti nii vanade põllumeeste kui ka uusmaasaajate poolt. Saabus 22. juuni 1941, Saksamaa alustas sõda Nõukogude Liidu vastu. Punaarmee taganes kõigil rinnetel ning juba juuli alguses olid esimesed Wehrmacht'i üksused Eesti pinnal. 20. augusti paiku jõudis rinne Tallinna lähistele. Eesti NSV Kaitsekomitee ja Balti Laevastiku juhtkond paiskasid linnast välja kõik reservid. 19. augustil formeeriti taanduvatest maakaitseväelastest Esimene Eesti Laskurpolk. Esimesed sõjakaotused Vaidas toimusid 23. ja 24. augustil 1941 a. kui külast läksid läbi taanduvad maakaitseväelased.
Augusti lõpul 1941.a. algas Saksa okupatsioon. Maal tühistati 1940. aasta maareform.
Taludele määrati kõrged normid, mida vaevalt jõuti tasuda. Paljud jäid normide täitmisel võlglasteks, kuigi selleaegne Rae valla varumisvolinik Pohlak hirmutas vara konfiskeerimisega. 20. septembril 1944 olid Vaidas Nõukogude väed. Mitmesse tallu asusid elama vene sõdurid. Taastati 1940. aastal alustatud maareform. Suurtaludesse moodustati põllumajanduslikke abimajandeid.
Vaida - Uusküla – Uusküla külaks,
Vaida - Vanaküla – Vaida külaks,
Maavalitsuse poolt soovitatud nimemuutmiste põhjenduseks tuuakse Taani Hindamise Raamatus esinevad nimed ja õigekeelsuse põhimõtted.
Vallavolikogu pärast ettepaneku igakülgset kaalumist avaldab oma seisukoha nimede muutmiseks järgnevalt: Et Vaida - Vanaküla ja Vaida - Uusküla kuuluvad maakorralduse piirkonda, mille tõttu muutuvad külade senised piirid ja talude senised asukohad, võiksid seepärast mõlemad külad tulevikus kanda ühist nime, kuna need moodustavad ühise terviku.[22]
21. juulil 1940. a. kehtestati Eestis nõukogude võim. Üheks tähtsamaks ürituseks oli maal maareformi läbiviimine. Kõikidelt taludelt, mille suurus ületas 30 hektarit, võõrandati ülejääv maa ja arvati riiklikku maatagavarasse. Vaida külas võõrandati kokku 1790 hektarit maad. Vaida mõisa maadele tehti sovhoos, ülejäänud maad jagati uusmaasaajate vahel. 1941. aasta kevadkülv tehti nii vanade põllumeeste kui ka uusmaasaajate poolt. Saabus 22. juuni 1941, Saksamaa alustas sõda Nõukogude Liidu vastu. Punaarmee taganes kõigil rinnetel ning juba juuli alguses olid esimesed Wehrmacht'i üksused Eesti pinnal. 20. augusti paiku jõudis rinne Tallinna lähistele. Eesti NSV Kaitsekomitee ja Balti Laevastiku juhtkond paiskasid linnast välja kõik reservid. 19. augustil formeeriti taanduvatest maakaitseväelastest Esimene Eesti Laskurpolk. Esimesed sõjakaotused Vaidas toimusid 23. ja 24. augustil 1941 a. kui külast läksid läbi taanduvad maakaitseväelased.
Augusti lõpul 1941.a. algas Saksa okupatsioon. Maal tühistati 1940. aasta maareform.
Taludele määrati kõrged normid, mida vaevalt jõuti tasuda. Paljud jäid normide täitmisel võlglasteks, kuigi selleaegne Rae valla varumisvolinik Pohlak hirmutas vara konfiskeerimisega. 20. septembril 1944 olid Vaidas Nõukogude väed. Mitmesse tallu asusid elama vene sõdurid. Taastati 1940. aastal alustatud maareform. Suurtaludesse moodustati põllumajanduslikke abimajandeid.