Kool
Vaida külakool alustas esmakordselt tööd 15. jaanuaril 1863. a. Algselt asus kool Kolga talu lähedal mõisale kuulunud kangrute majas, kuhu kogunes 5 poissi ja 3 tüdrukut. Samal kevadel põles koolihoone maha. Aastani 1866 tegutses kool Korjukse karjamõisa peahoones. Mõnda aega leiti peavarju ka nn. Antoni saunast (praeguse Kivita talu lähedal). Kui 1867. aasta oktoobris valmis haagikohtu hoone, siis otsustati osa majast koolile anda. Sama aasta 31. oktoobril avatigi koolis 1. klass. Kaks aastat hiljem oli kool juba kolmeklassiline. Kõik klassid töötasid ühes ruumis, kus pinkideks olid pikad lauad, põrand oli kaetud paeplaatidega.
Koolis õpiti emakeelt, arvutamist, piiblilugusid, katekismust, 1876-ndast aastast ka vene keelt.
Andekamate laste jaoks oli õpilaste arv koolis olemas spetsiaalne „vahekool“, kus tuli käia ainult laupäeviti. 1881. aastaks oli õpilaste arv koolis kasvanud juba 90-neni. (koos vahekooli õpilastega). Samal aastal Vaida kooli õpetajaks tulnud Johannes Sepperi ajal alustati koolimaja juurdeehitust lõunapoolses osas. Tehti lisaks suur klassiruum, esik ja tütarlaste magamistuba. Vana klassituba jäi kooliteenija ruumiks. Poisid, kes halva ilmaga kooli juurde ööbima jäid, magasid klassitoa põrandal.
Sel ajal õpiti koolis põhiliselt kirjutamist ja arvutamist. Numbrid pidid enne kooli juba selged olema. Esimeses klassis õpiti 100 piires liitma ja lahutama. Teises klassis korrutati ja jagati 1000 piires, kolmandas õpiti murde. Kooli juures tegutses ka laulukoor õpetaja Sepperi juhatamisel. Johannes Sepper töötas koolis 1901. aastal.
1905.-nda aastani oli õpetajaks ja koolijuhiks Eeren Velt, kes muuhulgas õpetas lastele ka näidendeid.
1906-ndast aastast tegutses õpetajana Jaan Maasikmäe, kelle ajal lõpetati vahekooli pidamine. Õpilased pidid 9 aastaselt kooli tulles oskama veerida ja suutma materjali ise omandada, sest õppeainet õpetaja enam ei seletanud. Kuna õpilasi oli 70-80 ringis, siis 1918. aastal jaotati klassiruum kaheks ja juurde tuli neljas klass.
1927. aastal kolis kool Aruvalla mõisa, sai võimalikuks avada 5. ja 6. klass. Kahekomplektiliseks jäi kool 1932. aastani. Tööle võeti ka teine õpetaja- Johannes Koortmann. Uueks koolijuhatajaks sai õpetaja Jaan Saar.
1946. aastal põles Aruvalla mõis maha ja kool kolis tagasi vanasse majja. Uueks direktoriks tuli kooli Pauliine Veigel, kelle 18 aastase ametiaja jooksul valmis 1959.a ka praegune koolimaja. Kool muudeti 7- klassiliseks ja õpilasi oli 133. Loodi õppealajuhataja ametikoht. Esimeseks õppealajuhatajaks sai Aino Ilves. Atsimäe venekeelne algkool likvideeriti ja liideti Vaida kooliga. 1964. aastal sai direktoriks Anu Anton. Samal aastal valmis ka koolimaja juurdeehitus. 1986. aastast on kooli nimi Vaida 9- klassiline Kool, 1988. aastast Vaida Põhikool. Kool on töötanud kakskeelsena (vene–eesti) alates 1959.a. Vene klassid suleti 2002.a kevadel. 2003. aastaks on saanud Vaida Põhikool juurdeehitusena võimla ja aastatel 2001-2003 renoveeriti Vaida Põhikool täielikult. Direktoritena on tegutsenud veel Ilmar Altvälja, Kaarli Jaansalu, Elmar Tänav, Enn Mänd ja Tiina Mänd. Praegu on Vaida Põhikooli direktoriks Indrek Uuemaa.
Vaida kooli vanemast ajaloost. Koostaja õpetaja Vivian Kalder
Fotol Vaida kooli õpilased 1914.a.
Vana Tallinn- Tartu maantee 26.ndal kilomeetril, üsna Väljaotsa talu vastas, praeguse Väljaotsa bussipeatuse juures, asub suure kuuseheki sees vana maja- Vaida vana koolimaja. Tõsi küll, maja on remonditud ja ümberehitatud, kuid just selles majas töötas pikka aega Vaida kool.
Endistel aegadel erines see maja selle poolest teistest majadest, et tal oli korsten, hiljem 2 korstnat ja praegu on tal neid isegi 3.
Maja üle saja-aastane minevik aga väärib uurimist. Selles majas töötas Vaida-Aruvalla Algkool üsna pikka aega – 15. jaanuarist 1863 kuni märtsini 1959.
Selles majas õieti algas Vaida rahva lugemise-, kirjutamise-, ja arvutamise oskuste õppimine.
Vana kooli ajalugu on olnud küllaltki pikk. Käesoleval, 1983. aastal saab kool 120-aastaseks. Auväärne iga.
Kooli ajaloo kohta on hangitud materjali arhiivist, endise õpetaja August Nahkuri poolt koostatud koolikroonikast ja kohalikelt elanikelt, kes on õppinud Vaida koolis.
Nõnda see algas
1863.a. 15. jaanuar (vana kalendri järgi). See oli omamoodi suursündmus Vaida rahvale. Sel päeval alustas esmakordselt Vaidas praeguse “Kolga” talu lähedal asuvasse, mõisale kuuluvasse kangrute majja, õppima 5 poissi ja 3 tütarlast.
Tööd alustas kool. Õpetajaks oli Viitmann. Poeglaste hulgas oli “Kolga” talus elava Kaarel Vaidla vanaisa “Hannibal”. Kool töötas selles kangrute majas kevadeni, siis põles maja maha.
Õpetaja Viitmanni algatusel ja eestvedamisel saadi koolile uueks asupaigaks endine Korjukse karjamõisa peahoone. Kool töötas seal 3 aastat – 1866. aastani. Õpilasi sel ajal oli veel vähe. Siis ei lubatud karjamõisa hoonet enam kooliks kasutada. Õpetaja näis ka tüdinenud olevat ja nii lakkas kool olemast – 1866.a. veebruaris-märtsis.
Sügise saabudes tehti kooliga uuesti algust. Uueks kooli asupaigaks sai Antoni saun (praeguse “Kivita” talust umbes 200 meetrit lääne pool). Selles paigas tol ajal oli umbes 5-6 sauna, milliseid käesoleval ajal enam ammugi pole. Selle kohapeal on praegu karjakoplid. Õpetajaks selles saun-koolis oli kohalike elanike jutu järgi Kivita Tata. Kivita Tata oli ühtlasi kirikuvöörmünder ja ka tolleaegsele mõisahärrale igati vastuvõetav isik. (Kivita Tata oli praeguse Rannamäe, Vaike vana-vana-vanaisa st. –isa Rein Jolli vana-vanaisa). Kivita Tatal õpetajaks olemiseks olid eeldused – ta oskas lugeda. Muud oskust tal polnud.
Samal ajal kui koolil puudus tegevuseks spetsiaalne koolimaja, ehitati “Kadaka” ja “Väljaotsa” talude vahele maja, arvatavasti haagi kohtu jaoks.
Selleaegsed võimumehed, kirikuõpetaja, kohalik mõisnik ja “härradele” ustavad kohalikud elanikud Kivita Tataga eesotsas otsustanud suuremas osas ehitatavast majast kooli valdusesse jätta.
Majal oli neli ruumi ja esik. Kaks tuba maja põhjapoolses otsas jäid õpetaja elukorteriks, üks suurem ruum kohendati klassitoaks. Kool oli õppetöö alustamiseks valmis sügisel, oktoobri lõpus 1967.a.
Esimeseks õpetajaks nüüd juba päris koolis sai G. Metsar.
31, oktoobril 1867.a. alustas tegevust Vaida- Aruvalla algkool. Koolis avati I klass. 1868. a. sügisel tuli juurde II klass ja 1869. aastal III klass. Kõik kolm klassi töötasid ühes ja samas ruumis.
Klassituba ei sarnanenud sugugi tänapäeva klassiga. Põrandaks olid paeplaadid, koolipinkideks pikad lauad ja nende juures pikad pingid. Klassitoa ja valla kohturuumi vahel oli suur ahi. Ahju pidid kütma õpilased ise. Tavaliselt pidid seda tegema 3. klassi poisid. Ka põranda pühkimine oli õpilaste töö.
Õpetaja G. Metsar töötas Vaida - Aruvalla Algkoolis õpetajana 1867- 1876.a. kevadeni (aprillikuuni). Koolis olid õppeaineteks sel ajal: katekismus
piiblilugu
piiblisalmid
eesti kel
arvutamine
1876. a. alates ka veel vene keel.
Tol ajal klassi õppetöö päevikuid ei olnud. Õpetajal oli protokolliraamat, kuhu ta märkis sisse õpilaste nimed, kes tunnis õppeainet ei osanud. Heade õpilaste kohta puuduvad igasugused andmed protokolliraamatus.
Protokollidest nähtub, et õpetaja jättis peaaegu igal päeval 15- 20 õpilast peale tunde. Väikeses kitsukeses klassiruumis hulgandi koos olles vaevalt, et nad seal midagi ära õppisid. Vanemad hakkasid selleüle pahandama, et lapsed liiga hilja koju jõuavad. Nii tekkis tüli lapseanem Jaan Kulli ja koolmeister G. Metsari vahel, mis isegi kohtusse läks. Sellest sai kirikuõpetaja teada ja 1876. a. sügisest alates enam õpetaja Metsar Vaidas ei ole (Protokoll 11.II 1876.a.). G. Metsar töötas Vaidas 9 talvet. Lapsevanemad teda taga ei kahetsenud: oli liiga karm õpilaste vastu: Lasi karistuseks pool tundi õpilasi põlvili olla (Protokoll 18 II 1876).
Teiseks ametlikuks õpetajaks Vaida – Aruvalla algkoolis oli C. M. Herodes. 1 X 1876 – 19 I 1881 Ta töötas siin peaaegu 5 õppeaastat. Tema ajal kasvas õpilaste arv suureks, kuni 90 õpilast koos “vahekooli” õpilastega.
“Vahekoolis “ käisid andekamad õpilased, kes olid 3. klassi lõpetanud. Nad käisid koolis ainult laupäeviti, kus vastasid õpetajale kodus nädala jooksul õpitu.
Tuleb imestada, kuidas nad kõik sellisse väikesesse klassiruumi ära mahtusid. Ruumipuudus oli suur. Seetõttu kerkis päevakorda majale juurdeehituse tegemise küsimus.
Õpetaja Herodes oli samuti väga karm õpetaja. Ta karistas lapsi ihunuhtlusega. Kord karistas ta 3 XII 1876 aastal (protokolliraamatu järgi) 12 õpilast ühe jala peal seismisega pärast õppetunde 1. tunni jooksul. Peale selle andis ta ka vitsu – 5 hoopi. Vallaisad tahtsid Herodesest vabaneda. 1881. aastal ta lahkub (jaanuaris).
Koolmeistri palk oli sel perioodil küllaltki väike – aastas 48 rbl. ja 37 kop. Tegelikult hea sulase palk oli tol ajal 80 kuni 100 rubla aastas. Vaidas vähendati seda siis poole võrra.
5. veebruaril 1881. a. alustas Vaida kool uuesti tegevust peale paarinädalist vaheaega. Õpetajaks tuleb siia Johannes Sepper, kes töötab Vaidas 1901. aastani.
Sel ajal toimus ka nn. “kodulaste katsumine”. Kooliseaduses oli ette nähtud, et lapsed 7- 10 aastani peavad kodus vanemate käe all lugemist ja numbreid õppima ja 5 katekismuse peatükki tundma.
Kontrollimas laste oskusi käis Jüri kirikuõpetaja 1-2 korda aastas.
Õpetaja Sepperi ajal alustati koolimaja juurdeehitusega endise maja lõunapoolsesse otsa. Juurde ehitati suurem klassiruum. Esik, kantselei ja tütarlaste pime magamistuba. Vana klassiruum jäi kooliteenija korteriks. Poisid, kes halbade ilmaoludega kooli juurde ööbima jäid, magasid klassitoa põrandal. Magamiskotid olid öösel pööningul. Need pilluti sealt õhtul alla. Klassituba tuli poistel ise kütta. Õpetaja Sepper töötas Vaidas üle 20 aasta ja oli tuntud “kõva käega” mehena. Oli nõudlik ja karistas õpilasi hernestel põlvitamise. Ühe jala peal seismise, joonlauaga löömise teel. Tutistas ka. Ta armastas oma tööd. Oli tõeline rahvavalgustaja.
I klassis õpiti kirjutamist krihvliga tahvlile. Alles peale jõule hakati sulepeaga vihikusse kirjutama. Ilukirja õpetati näidiste varal, millised õpetaja kirjutas tahvlile ette. Numbrid pidid lapsed enne kooli kodus selgeks õppima. Koolis kasutati arvutamiseks krihvlit-tahvlit. Väga palju arvutati peast. 1. klassis õpiti 100 piires liitma-lahutama.
2. klassis tuli korrutamine-jagamine 1000 piires. Kolmandas klassis õpiti murde. “Geograhvi ehk Ma-ilma suurusest ja Ma-ilma Madest” järgi õpiti kõiki maailmajagusi. Pearõhk pandi (Venemaa) kodumaa tundmisele, sest “kodupaik “ on maailma põhi. Vene keelt hakati õpetama 1881. a. 2. ja 3. talve lastele. 1883. a. hakati vene keelt õpetama juba 1. klassis.
Vaida kooli juures tegutses laulukoor õpetaja Sepperi juhendamisel. Õpiti küll ainult vaimulike laule, kuid mitmehäälselt.
1901. a. oktoobrist kuni 1905. a. detsembrini töötas Vaida – Aruvalla Algkoolis noor tulihingeline koolmeister Erenvelt. Ta oli väga energiline, külastas laste kodusid. Laupävaõhtutel tegi külaelanikega koolimajas lauluharjutusi ja õpetas näidendit.
Ta õpetajad meenutavad teda tänutundega.
1905. aasta revolutsioonisündmused haarasid Erenvalti endaga kaasa. Ta läks kaasa töörahva eesrindliku osaga. Kohalik elanik Mihkelson on jutustanud oma lastele järgmist:
1905. aasata sügisel parajasti jäneselaskmise aegu tulnud tema oma jahikaaslasega kodupoole. Koolimaja juurest läbi tulles näinud nad koolimaja juures palju rahvast, Keegi tundmatu mees kõnelenud rahvale ja öelnud et pole meil vaja tsaari, et see tuleb kohe kukutada ja ka jumalat pole vaja. Tema seletama: “Kuidas te julgete siin meie koolimaja ees niisuguseid teotussõnu jumala ja tsaari vastu rääkida?” Seepeale tulnud Erevalt tema juurde ja öelnud rahustavalt: “….pole vaja vastu rääkida sest nüüd on niisugune aeg…” Hiljem tahtnud sulased talle naha peale anda kuid näinud et püss on kaasas, jätnud selle mõtte.
Hiljem kui mõisaid põletati ja Mihkelson läks oma perega sugulase poole Rebasemäele varjule, põletati tema maja ja kogu ta varandus.
Erenvelt elas ise Vaidas. Kui ta kuulis et teda õigusega “punaseks” nimetati lahkus ta 1906. aasta jaanuarkuu alguspäevil teadmata kuhu. Järgmisel päeval tuli Oru mõisa parun Kotzebu teda vangistama kuid Erenvelti enam ei olnud.
1X 1906 – 1.IX 1923 töötas Vaida-Aruvalla Algkoolis Jaan Maasikamäe.
Tema ajal pidid apsed kooliteed alustama 9 aastaselt ja pidid kooli tulles veerida oskama. “Vahekooli” tema ajal enam ei peetud. Koolis töötas ikka alles 3 klassi ühes ruumis. Häda seisnes selles, et õpilasi ühe õpetaja jaoks oli liialt palju – 70-80 last. Uut ainet õpetaja õpetada ei saanud. Lastel tuli ise õppida
Kuidas nägi välja klassituba?
1918/19 õ-a. muudeti Vaida - Aruvalla kool neljaklassiliseks, kahekomplektiliseks. Siis tuli juurde ka teine õpetaja – Johannes Koortmann, kes oli tugev laulumees ja organiseeris laulukoori ja õpetas näitemängu
Endine suur kalssituba jaotati vahesinaga pooleks: 1 ruum jäi I ja II klassile, 2- III ja IV klassile. Õppetööd sai enamvähem normaalselt läbi viia kui õpetaja tegeles kahe klassiga. Jäi aega ka uue aine õpetamiseks.
Vaidast lahkus J. Maasikamäe 1923. aastal ja asus tööle Alaveresse, kus pidas õpetajaametit kuni oma surmani – 1948. aastani. Õpetajana töötas ta ühtekokku 42 aastat.
Maasikamäe ajal muudeti Vaida – Aruvalla kool ühekomplektilisest kolmeklassilisest koolist kahekomplektiliseks neljaklassiliseks kooliks. Väga tublisti töötas sel perioodil kooli hoolekogu (lastevanemad), kes abistas vaesemaid õpilasi, muretseti juurde õppevahendeid.
Niisugune on siis Vaida kooli lühike tegevuse kokkuvõte aastaist 1863 kuni 1923. aastani.
Õpetaja August Nahkur meenutab
Õpetaja August Nahkur töötas Vaida 8-klassilises Koolis õpetajana 1. aprillist 1946 kuni 1. septemberini 1978. a.
Ta meenutab: Kooli läksin Vaida –Aruvalla algkooli kui olin 10 aastane. Koolitöö algas oktoobrikuus. Linnakoolides algas 1 kuu varem. Maalapsed pidid aga karjas käima. Ema viis mind hobusega kooli. Eelmisel päeval tapeti kodus lammas ära ja ½ sellest võeti kaasa, et õpetajale viia. Õpetajaks oli sel ajal Jaan Masikamäe. Õpetaja viis mind klassi kus oli 60-70 õpilast. Mind lasti lugeda lugemise raamatust. Ega ma hästi ei lugenud. Lugeda lasti 2-3 rida. Lugesin väga pikkamisi . Ema oli mind kooliks ettevalmistanud rohkem piibliloo osas. 10 käsku piibliloost oli mul peas.
Koolis oli nii et, 1. klassi õpilased istusid viimases pingis, 2. klassi õpilased keskel ja 3. klassi õpilased esimestes pinkides. Mina istusin muidugi esialgu kõige viimases pingis akna all. Algas usuõpetuse tund. Õpetaja küsis kümmet käsku. Küsiti üht kolmanda klassi õpilast. See ei teadnud. Siis küsiti 2. klassi õpilast, ka tema ei teadnud. Lõpuks küsiti mind. Mul olid käsud hästi peas ja ma sain kohe kiita.
Koolis valitses selline kord, et 1. klassi õpilased ei tohtinud lahkuda oma “territooriumilt” klassis. Kui keegi seda tegi siis vanemad poisid tegid sellele eksinule “puuhobust” , s.t. ahjuroobi vars aeti jalgade vahelt läbi, 2 vanemat poissi hoidsid üks ühest teine teisest roobi otsast kinni ja loksutasid kaksiratsi roobil olevat poissi. Üks vanem poiss hoidis veel kinni. No keegi seda “puuhobuse tegemist” ei tahtnud läbi elada.
Koolis distsipliin oli hea. Õpetaja Masikamäe karistas eksinuid karmilt: võttis kõrva kohalt juustest kinni ja karvustas või jälle andis joonlauaga vastu sõrmi distsipliini rikkujale. Aitas aga ka õpetaja terasest pilgust distsipliini hoidmisele.
Õpetaja Masikamäe oli kohusetundlik inimene. Püüdis hästi töötada. Kartis aga siiski inspektorit. Kui kord inspektor oli oodata käskis ta nõrkadel õpilastel koju jääda. Inspektor aga seekord ei tulnud-korraga oli kuulda aisakellade helinat. Õpetaja ehmatas, läks näost punaseks. Inspektor (revident) tuligi. Õnneks juhtus ta küsima targemaid õpilasi. Nii küsis ta 4-5 õpilast. Käskis siis õpetaja Masikmäel küsida. Kõik oskasid hästi. Mõne aja pärast anti õpetaja Masikamäele hõbeplaat ja Vaida – Aruvalla kool tunnistati parimaks kooliks.
Õpetaja Masikamäe andis ka laulutunde. Tunnis kasutas viiulit. Ükskord üks poiss ei olnud küllalt sõnakuulelik ja õpetaja lõi seda poissi viiulipoognaga nii, et poogen läks katki. Pärast seda vahejuhtumit laulutunnid jäidki ära.
Mina 1. klassis käies matemaatikat ei teinud ise. Vanem vend tegi ära. Nii tegi ta jõuludeni. Siis aga ütles, et tee nüüd ise. Tuligi hakata ise tegema. Küll oli esialgu raske. Sain hakkama. Raamat oli vene keelne ja ülesanded küllaltki rasked. Sain hakkama. Matemaatika pole mulle hiljem kunagi raskusi valmistanud.
Õpikutest oli kasutusel Kampmanni eesti keele lugemik, oli veel vene keele õpik, matemaatika õpik, katekismuse raamat ja piiblilood.
Kooliaasta algas minu kooliskäimise ajal oktoobris ja lõppes aprilli lõpus. Siis varsti tuli karja-aeg kätte. Loomad aeti varakult välja sest heinu oli vähe.
Koolis korda pidasid 3. klassi õpilased. Kui lärm läks suureks tuli õpetaja.
Minu kooliskäimise ajal avati ka 4. klass. Mina olin nende hulgas kes juba 4. klassilises koolis hariduse said Vaida – Aruvlla koolis.
Koolist põhjuseta puududa ei tohtinud. Selle eest tuli maksta trahvi. Mina põhjuseta ei puudunud. Minu noorema venna eest, kel õppimine hästi ei läinud, tuli vanematel maksta trahvi kooli hoolekogule.
Kooli hoolekogu abistas vaeseid õpilasi. Osteti neile pastlaid, riietusesemeid, õpikuid. Tol ajal koolis näitlike vahendeid peaaegu ei olnudki. Loodusõpetuse, geograafia ja eesti keele lugemikus oli pilte.
Pärast 4. klassi lõpetamist läksin edasi õppima Kose – Uuemõisa.
Klassituba aastail 1906 – 1918
Õpilased istusid klassis näoga lääne suunas. Klassi ees seisis suur kahe poolega klassitahvel, mida võis pöörata. Tahvel asus massiivsel jalal. Tahvli kõrval oli õpetaja Masikamäe kateeder (pult), mida õpetaja Masikamäe peaaegu kunagi ei kasutanud. Õpilased ei tohtinud sinna minna. Kes läks seda karistati nurkapanekuga. Kantselei ukse ja ahju vahel asus õpetaja töölaud. Sellelt laualt müüs õpetaja lastele hommikuti pliiatseid, sulgi, vihikuid. Selle laua juures tuli anda esmakordselt koolitulnud õpilasel esimene eksam sellest, mis ta kodus enne koolitulekut oli õppinud. Õpetaja laua juurest algas suur ahi, mis võttis enda alla 8m. Seda ahju kütsid koolipoisid aastail 1906 – 1915 vallast kohale toodud hagudega. Hiljem kui ametisse võeti kooliteenija , hakkas tema ahju kütma. Välisuksest sisse tulles vasakut kätt olid poiste riidevarnad, nende juures koolikotid. Tüdrukute riided ja kotid
olid “kotikambris”. Ukse kõrval oli suur plekist jooginõu koos kruusiga. Ulakusest visati jooginõusse mõne õpilase müts või kindad, mis talvise külma ilmaga meelepärane polnud, sest sageli koolitee oli 4-6 km pikk. Kuidas minna aga märja mütsi või kinnastega koju?
Koolipingid olid pikad. Nende ümber mahtus istuma 8 – 10 õpilast. Tagumistes pinkides istusid 1. klassi õpilased, siis olid veidi suurem vahe, siis tulid 2. klassi pingid. Ja jälle suurem vahe ja kõige ees olid 3. klassi õpilaste pingid.
“Võõrale territooriumile” ei võinud 1. ja 2. klassi õpilased minna. 3. klassi õpilastel oli õigus igal pool käia.
Nurgas seismise kohaks oli koht jooginõu ja riidevarna vahel. Klassiruum oli valgendatud lubjaveega – ikka ilusam!
Kõnepuldi kohal lae all rippus suur kupliga laelamp. Halbade ilmadega jäid mõned poisid koolimajja ööbima. Tüdrukud, kes koolimajast kaugel elasid, ööbisid koolimaja lähedal asuvates taludes.
Vaida kooli kohta ilmunud artiklid
1. Kallasväli, I. Kõrge õppeedukuse eest. // Harju Elu (1951/27/jaan.)Märkus: Vaida 7-kl kooli pioneerimalev2. Nekroloog / Õunap, Ruuben // Harju Elu (1955/apr/9)Märkus: Vaida 7-a. kooli õpetaja
3. Veskimets, O. Õppetöö lõppes koolipeoga // Harju Elu (1955/juun/18)
4. Tuudelepp, R. Õppe- ja kasvatustöö parandamiseks // Harju Elu (1956/jaan/26) Märkus: Vaida ja Kurtna külanõukogude koolides
5. Rüngas, T. Laenatud raamat kipub kaduma // Harju Elu (1956/juun/23) märkus: Vaida kooli õpetaja Nahkur
6. Väinsar, K. Kinomehaanikute vembud // Harju Elu (1957/veebr./28
7. Lepamaa, A. Valmistutakse koolipeoks // Harju Elu (1957/apr/9) Märkus: Vaida 7-a. kool
7. Kivistik, S. Vaida 7. aastases koolis // Harju Elu (1957/mai/16)
8. Lepamaa, A. Matk Mahtra sõja tandreile // Harju Elu (1957/juun/6) Märkus: Vaida 7-a. kool
9. Lepamaa, A. Kevadised tööd sovhoosis // Harju Elu (1957/juun/15) Märkus: Vaida 7-a. kooli õpilased Sommerlingi nim. sovhoosis kartulit panemas
10. Roberts, K. Õpilaskinost Vaidas // Harju Elu (1957/dets/14)
11. Väinsaar, K. Kerkib uus koolimaja // Harju Elu (1958/märts/25) Märkus: Vaida kool
12. Nakkur, T. Ekskursioonilt Tallinna // Harju Elu (1958/mai/27) Märkus: Vaida kooli õpilased „Kalevi“ kondiitrivabrikus
13. Villa, A. Palju toredaid üritusi // Harju Elu (1958/juun/5) Märkus: Vaida kool
14. Villa, A. Kerkib uus koolimaja // Harju Elu (1958/aug./26) Märkus: Vaida kool
15. Virro, O. Pioneerid aitavad koristada porgandeid //Harju Elu (1958/sept/30)
16. Tüll, V. Eile, täna, homme //Harju Elu (1959/jaan/22) Märkus: Eile jätkusid Vaida uues koolimajas viimistlustööd. Õlitatakse põrandaid, kontrollitakse keskküttesüsteemi ning kõrvaldatakse teisi väiksemaid puudusi. Uus koolimaja antakse ekspluatatsiooni käesoleva kuu lõpuks.
17. Aaret, F. Vaida sai uue koolimaja // Harju Elu (1959/märts/19) Märkus: Foto
18. Saart, K. Vaida kooli avapidu 21. märtsil // Harju Elu (1959/märts/28)
19. Paju, E. Asutakse kooliümbruse korrastamisele // Harju Elu (1959/apr/18) Märkus Vaida 7-klassiline kool
20. Värk, V. Mannetud võistlused/ Märkmeid koolinoorte finaalturniirilt // Harju Elu (1961/jaan/17)
Märkus: Vaidas peeti rajooni koolinoorte esivõistlused lauatennises, kabes ja males. Vaida 7-kl. Kool jäi kabes kolmandaks. Males esikoht. Edukam oli Nurja. Võistlused olid halvasti organiseeritud.
21. Kaeli, A. Hea traditsioon // Harju Elu (1969/sept/13) Märkus: Õpilaste premeerimine Vaida sovhoosi poolt
22. Aare, J. Tubli töö vaim //Säde (1971/juuli/16) Märkus: Õpilast õppepraktika Vaida kooli juures
23. Partei elu kroonika // Harju Elu (1971/sept./23)
24. Saar, L. Keskharidus kõigile // Harju Elu (1974/juuni/6) Märkus: Sommerlingi külanõukogus hariduse teema
25. Mäe, S. Kolmes koolis // Nõukogude Õpetaja (1974/juuni/20) Märkus: Suvevaheajast ja uueks õppeaastaks valmistumisest Lehmja, Vaida ja Tuhala 8-kl. koolides.
25. Vaida 8-kl. kooli õpilased Vaida aiandussovhoosi peedipõllul // Säde (1974/sept./18) Märkus: Foto
26. Tänav, E. Kooliruumid jäävad kitsaks // Harju Elu (1974/sept./14) Märkus: Vaida 8-kl kool
27. Kaljukii, A. Töörohke argipäeva võti // Harju Elu (1975/märts/27) Märkus: Vaida kooli õpetaja Vivian-Juta Kalder
27. Piiskoppel, H. Päike kaunistab maailma, haridus inimest // Harju Elu (1975/märts/29) Märkus: Hariduspäev Sommerlingi külanõukogus
28. Tamm, L. Paul ja Nele // Noorte Hääl (1975/apr/2) Märkus Vaida 8-kl kooli VII a klassi õpilase Lea Tamme jutustus
29. Jürissaar, O. Vaida laste esimene lauluvõistlus // Harju Elu (1975/juun/5)
30. Tiik, K. Karikavõitjateks Põlva keskkool ja Vaida 8-kl. kool // Harju Elu (1975/sept./27) Märkus: Orienteerumine
31. Tiik, K. Orienteerumisrajal // Säde (1975/okt/4)
32. Vaida 8-kl kooli VI –a klassi pioneerid külas „Sädemel“ // Säde (1976/veebr/18)
33. Kahe kooli suveplaanid // Nõukogude Õpetaja (1976/mai/15) Märkus: Pärnu raj. Audru 8-kl kool ja Harju rajooni Vaida 8-kl kool
34. Laulsid Vaida õpilased // Harju Elu (1976/mai/27
35. Sauela, E. Õpilased töö – ja puhkelaagris // Harju Elu (1976/juun/17)
36. Soomets, A. Tere, õpetaja ! // Noorte Hääl (1976/sept./1) Märkus Vaida kooli õpetaja Rein Tali
37. Muda, M. Metsloomad ütlevad aitäh! // Säde (1978/veebr./1)
38. Piiskoppel, H. Nagu metsa hõikad, nii mets vastab //Harju Elu (1978/juuli/4) Märkus: Kutsesuunitlus Vaida 8-kl koolis
39. Sõnumeid „Sädemest“ // Säde (1979/jaan/3); (1979/märts/14); (1979/apr/18)
40. Juurak, R. Nantes on mahlane porgand // Säde (1979/sept/22)
41. Hille Saar TPL-is // Harju Elu (1980/juun/12)
42. Juurak, R. Neli andjat, neli kandjat // Säde (1980/juul/30) Märkus: Karjajuttu pajatab Vaida 7-kl kooli õpilane Riho Altmäe
43. Juurak, R. Karjajuttu pajatab… // Harju Elu (1980/nov/13) Märkus: Suvel töötas karjasena Vaida 8-kl kooli õpilane Riho Altmäe
44. Hõbekart // Säde (1981/juun/24)
45. Laanem, U. Noored kardisõitjad Vasalemmas // Harju Elu (1982/juun/5)
46. Böckler, P. Kardisõiduhooaeg lõppenud // Harju Elu (1983/dets/15)
47. Elmar Tänav // Harju Elu (1984/jaan/24) Märkus: Vaida 8-kl kooli direktori töödest-tegemistest räägitakse seoses 60. sünnipäevaga
48. Vivian Kalder // Harju Elu (1984/märts/8) Märkus: Vaida 8-kl kooli õpetaja
49. Vorsmann, M. Ta jõuab palju // Säde (1984/märts/17) Märkus: Vaida 8-kl. kooli õpilane Kristin Uik
50. Bökcler, P. Kartautod lumerajal // Harju Elu (1984/märts/29)
51. Vorsmann, M. Eeskujuks // Säde (1984/aprill/11) Märkus: Vaida 8-kl kooli vanempioneerijuht Eve Möls
52. Böckler, P. Kuidas paremini õpetada? // Noorte Hääl (1984/mai/12) Märkus: Noorte liiklusinspektorite (NLI) tegevus
53. Vorsmann, M. Mõtlen veel // Säde (1984/aug/18)
54 Vorsmann, M. Loen raamatuid sõjast // Säde (1985/mai/8)
55. Piiskoppel, H-M. Koolivaheaeg // Harju Elu (1986/jaan/9) Märkus: Vaida 8-kl. kooli tehnikahuvilised õpilased tehnikanädalal
56. Piiskoppel, H.-M. Ka julmusel on juured // Harju Elu (1986/jaan/23)
57. Vorsmann, M. Raske, aga meeldiv // Säde( 1986/veeb/8)
58. Vorsmann, M. Taotleme nime // Säde (1986/mai/14) Märkus: Vaida 8-kl. kooli pioneerimalevale Richard Ehrlichi nime taotlemine
59. Kolmele pioneerimalevale omistati kangelase nimi // Harju Elu (1986/juuni/7) Märkus: Vaida 8-kl kooli pioneerimalevale omistati Richard Ehrlichi nimi
60. Punga, J. Tagasipilk // Säde (1986/dets/18) Märkus: Koolielu Vaida 9-kl. koolis
61. vt. eelmine sama vene keeles
62. Narusk, E. Nagu luuremängu mängimine // Harju Elu (1987/jaan/8)
63. Климов. Н. Веселые нотки // Мoлoдёҗь Эстонии (1987/mai/27)
64. Muru, U. Kuidas õpetada lastele kunsti? // Noorus (1988/8) Märkus: Vaida 8-kl kooli kunstiõpetaja artikkel ja õpilaste tööd.
65. Vorsmann, M. Igaüks on veidi uudishimulik // Säde (1987/august/19)
66. Solovjova, A. Sünnipäeva eel //Säde (1987/okt./31)
67. Kuurberg, M. Vastuvõtt Jüris // Harju Elu (1990/juuni/14) Märkus: Külanõukogu vastuvõtt parimatele õpilastele
68. Kaik, M. Koolisüdame toel // Aja Pulss (1993/2) lk. 3-7
69. Mänd, K. Vaida kooli Teletäht on Kairi Lepik // Harjumaa (1994/nov./8)
70. Treimann, T. Vaida koolis tähistatakse õpetajate päeva // Harjumaa (1994/okt/11)
71. Riiel, M. Vaida põhikoolis valiti „Kevadpiiga ’95“ // Harjumaa (1995/apr/28)
72. Alliksar, K. Vaida kooli lapsed kohtusid sõpradega // Harjumaa (1995/veebr/17)
73. Henning, K. V koolinoorte näitemängupäevad toimusid Kehras // Harjumaa (1995/märts/21)
74. Karmo, M. Näitemängupäevade magus maitse // Harjumaa (1996/märts/12)
75. Raudla, H. Vaida õpilastele oma söökla // Harjumaa (1998/aug/18)
76. Lumi, J. Emadepäev koolis // Harjumaa (1999/mai/14)
77. Lees, M. Vaida lapsed jäid koolis ja lasteaias külma kätte // Postimees (2000/okt/10)
78. Vaida Põhikool // Kaasik, M. Eesti koolid 2000 Tallinn, 2001 lk. 57
79. Henning, K. Vaida õpilased võitsid viktoriini // Harjumaa (2001/mai/25)
80. Liiväär, E. Vaida saab uue spordihoone // Harjumaa (2002/okt/08)
81. Vaida saab päris oma spordihoone // SL Õhtuleht (2002/okt/11)
82. Ruudna, K. Vaida äsja renoveeritud koolihoone // Rae Sõnumid (2002/okt) lk. 11
83. Niurmis, K. Vaidalased nautisid NBA- põrandat // Harjumaa (2003/veebr/14)
84. Ruudna, K. Rae valla lõige moodsam spordihoone asub Vaidas // Rae Sõnumid (2003/märts) lk. 5
85. Möls, E. Järjekordne sisukas kuu Vaida koolis // Rae Sõnumid (2004/apr.) lk. 15
86. Kirjanen, S. Jutt // Delfi Täheke (2004/mai/26
87. Koolidevahelise lauatenniseturniiri võitis Vaida Põhikool // Rae Sõnumid ( 2005/3) lk. 21
88. Vaidas algasid noorte jalgpallitrennid // Rae Sõnumid (2005/5) lk. 21
89. Vaida Põhikooli keskkonnanädala projekt // Ökokratt (2005/juuli/26)
90. Uukkivi, R. Vaidas avati rula-ja rulluisupark // Rae Sõnumid (2005/7-8) lk.3
91. Parimad jalgpallipoisid elavad Jüris ja – tüdrukud Vaidas. // Rae Sõnumid (2005/11) lk.17
92. Aiht, A. Lootustandev koostöö // (2005/ http://www.jkkalju.ee)
93. Möls, E. Vaida lapsed said Harjumaa noortemeistriteks // Rae Sõnumid (2006/jaan.) lk.18
94. Lauatennises olid paremad Vaida lapsed // Rae Sõnumid (2006/4) lk. 33
95. Siht, A. Vaida Põhikooli jalgpallurid saavutasid turniirivõidu // Rae Sõnumid (2007/1) lk. 14
96. Vaida koolis avati uus staadion köieveo ja kõrgushüppega // Rae Valla Ajaleht (2007/3) lk. 5
97. Siht, A. Jalgpallipäev Vaida Põhikoolis // Rae Sõnumid (2007/6) lk. 13
98. Üks õppeaasta on taas jõudnud lõpule. Küsitleme sellega seoses Rae valla koolide direktoreid. // Rae Sõnumid (2007/6) lk. 8 Märkus: Vaida Põhikooli direktor Indrek Uuemaa
99. Vaida lapsed said staadioni! // Rae Sõnumid (2007) 10) lk. 1
100. Siht, Anton Jalgpallipäev Vaida Põhikoolis // 2007/ http://www.jkkalju.ee)
101. Böckler, P. Kooliharidust on Vaidas antud 145 aastat. // Rae Sõnumid (2008/5) lk. 20
Koostamine lõpetatud juuni 2008, ilmunud raamatus „145 aastat Vaida kooli“
1. Möldre-Vähi, M. Sportlikult edukas aastalõpp Vaida Põhikoolis. Rae Sõnumid (2009) jaan.
2. Uuemaa, I. Vaida põhikool tuli Harjumaal spordis kolmandaks. Rae Sõnumid (2009) veebr., lk. 18
3. 2008. a Vaida koolisport pildis. Rae Sõnumid (2009) veebr., lk. 18 : Fotod
4. Vene keele nädal Vaida Põhikoolis. Rae Sõnumid (2009) märts : Foto
5. Õppekäikude päev. Rae Sõnumid (2009) märts : Foto
6. Lilleorg, R. Vaida kooli direktor pandi kätekõverdusi tegema. Harju Elu (2009) 2. okt. , lk 1 Vaida koolis toimunud õpetajate päevast
7. Möls, E. Vaida põhikooli väikesed tüdrukud on Harjumaa meistrid rahvastepallis. Rae Sõnumid (2009) dets.
8. Laanemets, J. Vaida kool - maja täis elurõõmu. Rae Sõnumid (2010) mai
9. Böckler, P. Neidude tubli esinemine. Rae Sõnumid (2010) okt.
10. Põldre, U. Rahvastepalli võitjad selgitati Vaidas. Rae Sõnumid (2010) dets. lk.20 : Foto
11. Viidemann, E. Vaida kool tuli ja võitis. Rae Sõnumid (2011) veebr. lk. 14-15 : Fotod
12. Viivik, A. "Enamus seadustest tehakse Brüsselis" vaidalased pidasid koolitunde europealinnas. Harju Elu (2011) 08. apr. : Foto
13. Aaslaid, T. Marsruudil Vaida - Brüssel. Rae Sõnumid (2011) apr., lk. 18. : Foto
14. Möls, E. Rõõmus päev Vaida koolis. Rae Sõnumid (2011) märts lk. 9 : Foto
15. Solovjova-Kull, A. Vene keele nädal Vaida põhikoolis. Rae Sõnumid (2011) märts lk. 8
16. Tulevased haritlased Vaidast. Rae Sõnumid (2011) juuni, lk. 8 : Fotod
17. Nii algas kool tänavu 189 Rae valla lapse jaoks [ Fotod Vaida Põhikooli 1. klassi õpilastest]. Rae Sõnumid (2011) sept., lk. 15 :Fotod
18. Vutivõistlus Rae valla koolipoiste vahel tõi võidu Jüri ja Vaida koolile. Rae Sõnumid (2011) nov., lk. 21 : Foto
19. Vaida kooli eri. Rae Sõnumid (2011) dets., lk. 14-17. : Fotod
20. Möls, E. Killukesi Vaida Kooli spordielust 2011. Rae Sõnumid (2012) jaan., lk. 19
21. Kuidas südame eest hoolt kannad? [vastab Indrek Uuemaa Vaida põhikooli direktor]. Harju Elu (2012) 20. apr. : Foto
22. Playbox toob ägeda möllu kooli. Rae Sõnumid (2012) apr., lk. 17 : Foto
23. Möls, E. Matk Patika Mädajärve äärde oli põnev. Rae Sõnumid (2012) okt. lk. 12 : Foto
23. Uuemaa, I. Vaida kooli korvpall on tõusuteel. Rae Sõnumid (2012) dets., lk 21 : Foto
24. Möls, E. Vaida koolis tegutseb pallikool. Rae Sõnumid (2013) jaan., lk. 19 : Foto
25. Lumi, E. "Mina ja raha" viis Helsingisse. Rae Sõnumid (2013) veebr. lk 9 : Foto
26. Kui ma teeks sporti, oleks mu lemmikala "teatriskäimine" [Intervjuu Vaida Põhikooli huvijuhi Kristiina Suviga]. Rae Sõnumid (2013) veebr. lk. 10 - 11 : Fotod
27. Uuemaa, I. Kabeturniir Vaidas toimus kolmandat korda. Rae Sõnumid (2013) nr 3 märts lk. 23
27. Suvi, K. Vaidavisioon tegi Eurovisiooni Vaida moodi. Rae Sõnumid (2013) nr 4 apr. lk. 14. : Fotod
28. Lilleorg, R. Vaida trupp pääses Koolitantsu finaali. Harju Elu (2013) 5. apr. lk. 6
29. Uuemaa, I. Vaida Põhikool osales "Koolitants 2013" finaalis. Rae Sõnumid (2013) nr 5 lk. 16 : Foto
30. Böckler, P. Vaidas on kooliharidust antud 150 aastat. Rae Sõnumid (2013) nr 6 juuni lk. 19 : Foto
31. Rae valla aasta õpetajaks valiti põline Vaida põhikooli õpetaja Monika Lukkonen. Rae Sõnumid (2013) okt. lk. 11 : Foto
32. Vaida kool 150-aastane [kuulutus] Rae Sõnumid (2013) okt. lk. 7
33. Möls, E. Kuidas märgatakse andekat last Rae valla koolides? Vaida Põhikool. Rae Sõnumid (2013) nr 10 nov. lk 12 : Foto
34. Lilleorg, R. Festival Koolitants algas 20. korda. Harju Elu (2014) 31. jaan lk. 7 : Fotod
35. Uuemaa, I. Vaida põhikooli õpilased tegid "Koolitantsus" head tulemused. Rae Sõnumid (2014) nr 5 lk. 13 : Foto
36. 9. klassi õpilased värskelt toimunud volikogu istungist: hea kogemus, aga polnud põnev. Rae Sõnumid (2014) nr 12 lk. 18 : Foto
37. Mitt, A. Lapsevanem: Huvialategevuse kaudu saame arendada laste ettevõtlikust. Rae Sõnumid (2015) nr 4 apr. lk. 13 : Foto
38. Kulutati välja Vaida Põhikooli projekteerimise hange. Harju Elu (2015) 17. juuli : Foto
39. Vaida kooli direktor pöördus kohtusse. Harju Elu (2015) 07. aug.
40. Vaida põhikool sai direktrissi. Harju Elu (2015) 11. sept.
41. Kevadel alustatakse Vaida põhikooli laiendamise I etapi ehitustöid. Rae Sõnumid (2016) nr 1 jaan. lk. 5
42. Kalvik, A. Väikese kooli tugevus on individuaalne lähenrmine õppetöös [direktor Piret Hallik]. Rae Sõnumid (2016) nr 1 jaan. lk. 14.15 : Foto
43. Vaida tüdrukud tantsisid end Koolitantsu finaali. Rae Sõnumid (2016) nr 3 märts lk. 17 : Foto
44. Hallik, P. Vaida Põhikool alustab septembrist oma uut elutsüklit. Rae Sõnumid (2016) nr 7 aug. lk 8 : Foto
45. Vaida põhikool alustas õppeaastat suurema ja paremana. Rae Sõnumid (2016) nr 8 sept. lk. 1, 7 : Fotod
46. Uue põlvkonna skate-park paigaldati Vaida põhikooli juurde. Rae Sõnumid (2016) nr 9 okt. lk. 15 : Foto
Vaida Põhikool
