Raamatukogu
Raamatukogu on Vaidas tegutsenud varasemal ajal kooli juures. Täpset algusaega ei olegi veel leitud. Vaida ja Patika talude aktiivsed peremehed otsustasid Jüri Muusikaseltsile konkurendiks moodustada Vaida - Kautjala Seltsi „Ilmarine“. Seltsi juurde asutati 1918. aastal ka raamatukogu mis tegutses Gustav Vihuli talus.
Rae vallanõukogu 19. jaanuari 1925.a protokollist nr 1 saab lugeda, et otsusega nr 8 tunnistatakse tarvilikuks Rae valda asutada üks keskraamatukogu, mis jaguneks järgmisteks abiraamatukogudeks:
1. Aruküla – asupaik Aruküla kogukonnas,
2. Lagedi
3. Kautjala
4. Vaida [18, lk.248].
Aluseks on Harju Maakoolivalitsuse kiri, milles vallavalitsusele tehakse ülesandeks leida raamatukogu ülalpidajad ning leppida nendega kokku tingimuste suhtes. Väljavõte protokollist on saadetud Harju Maakonnakoolivalitsusele
1. aprillil 1925 määras vallanõukogu asutatavale valla raamatukogule toetuseks 3000 marka ning kirjanduse ostmiseks 7000 marka [29].
Harju Maakonnakoolivalitsus teatas 6. mail 1925.a oma kirjaga nr 1548 Rae Vallavalitsusele, et Avalikkude raamatukogude seaduse § 1 põhjal on maakonnavalitsuse 21. aprilli 1925.a koosolekul kindlaks määratud raamatukogude võrk Rae vallas, silmas pidades valla poolt esitatud ettepanekut, järgmiselt:
1. Keskraamatukoguna – Rae rahvaraamatukogu, asukohaga Jüri alevikus, osakondadega (agentuuridega): a) Aruküla koolimajas ja
b) Lagedi koolimajas.
Raamatukogude ülalpidaja – Rae vallavalitsus.
2. Vaida rahvaraamatukogu asukohaga Patika külas.
Ülalpidaja Vaida – Kautjala selts „Ilmarine” valla toetusel [29, 18].
Seega said kooliraamatukogudest Rae keskraamatukogu osakonnad.
Tegevus osakondadena aga ei rahulda kohalikku kogukonda ning vallavalitsus tegi Harju Maavalitsuse Haridusosakonnale ettepaneku muuta avalikkude raamatukogude võrku Rae vallas, arvates avalikkude rahvaraamatukogude võrku järgmised raamatukogud:
1. Rae rahvaraamatukogu,
2. Lagedi rahvaraamatukogu,
3. Aruküla rahvaraamatukogu,
4. Vaida rahvaraamatukogu,
5. Vaida – Kautjala seltsi „Ilmarine” raamatukogu.
Ettepanekuga oldi päri ning Maavalitsuse 8. juuli 1927.a koosolekul otsustati kinnitada avalike raamatukogude võrk Rae vallas vastavalt eelpool toodud vallavalitsuse nimekirjale [17]. Vaida rahvaraamatukogu asus koolimajas
Haridusministeerium nõudis ja kontrollis avalike raamatukogude võrgu väljaehitamist, aga kui see tehtud oli, kaotas ministeerium huvi, kuidas omavalitsustes edasi toimitakse.
Raamatukoguvõrk Rae vallas oli loodud ning nüüd asuti vallapoolseid õigusakte ette valmistama ja vastu võtma. Rae vallavolikogu 7. oktoobri 1927.a protokolli otsusest nr 76 loeme, et arutlusel on olnud „Avalikkude Raamatukogude asi” [29, lk.302].
Volikogu koosolekul määrati kindlaks raamatukogude kasutamise kord:
Raamatuid lubada välja anda kaheks nädalaks /3/ kolmemargalise maksu eest igalt raamatult.
a. Tähtaja möödumisel maksta trahvi 3 marka igalt köitelt.
b. Raamatute väljaandmisel võtta tagatisraha 200 marka köitelt. Raamatu kaotamise korral nõuda sisse raamatu hind kahekordselt [29, lk 302].
4. august 1935. aasta ürikust näeme, et raamatukogude juurde on nõutud nõukogu asutamist oma kodukorraga ja nõudega koosolekuid läbi viia – 3 korda aastas.
Peale Suurt Isamaasõda alustas Vaida raamatukogu tööd 1944. aasta 20. detsembril. Raamatukogu oli Rae valla täitevkomitee eelarvel. Asus Vaida Piimaühingule kuuluvas majas. Samas majas asusid ka rahvamaja, külanõukogu ja piimapunkt. Raamatukogus oli ahjuküte, valgustuseks neli petrooleumilampi. Aastas saadi küttepuid 25 ruumimeetrit, petrooleumi oli ette nähtud 50 liitrit. Juhatajana töötas Leili Vilu. 15. jaanuaril 1945. aastal moodustati komisjon, kooseisus: Vilu, Leili; Reintalu, Toivo ja Sepp, Leida, et koostada akt Vaida raamatukogust sõjategevuse ajal kaduma läinud 76 raamatu mahakandmise kohta.
1946. aastal asub raamatukogu Vaida koolimajas. 22. augustil toimunud põlengus saab kannatada ka raamatukogu. 31. augustil koostatakse järjekordne mahakandmisakt, sedakorda tulekahjus hävinud ja kaduma läinud raamatute kohta. Samal ajal lahkub töölt Vilu, Leili, tema asemele astub Vana, Endla.
Õiget hoogu raamatukogu töösse ei tule. 15.augustil 1948. aastal võtab raamatukogu vastu Reisko, Linda, kes töötab seal ainult paar kuud. Alates 1.oktoobrist 1948 töötab juhatajana Aljas, Helga. Tööd ja tegemist tal jatkub, sest siiani tegutses raamatukogu ainult formaalselt. Isegi aasta aruanded esitas Rae valla Täitevkomitee sekretär, kelleks sellel ajal oli Mallene, Hilja.
Raamatukogu asus Põllumajandus Ühistu majas, ühes 22 ruutmeetrises toas. Samas kõrval asus ka rahvamaja. Raamatukogu ruumi kasutati pidude ajal tegelaste toana. Enamikke üritusi korraldati koos rahvamajaga. Lugejate ja laenutuste arv suurenes märgatavalt. Üheks teenindamise liigiks oli ka kojukanne. Nendele inimestele kes ise ei suutnud, või mingil muul põhjusel ei saanud raamatukokku tulla , viidi raamatud koju. Aastas korra andis raamatukogu juhataja lugejatele ülevaate tehtust ja tulevikuplaanidest. See teadvustati ka lugejatele.
1951. ja 1952. aastal töötas raamatukogu juures neli ringi: poliitring, kirjandusring, agrotehniline ring ja zootehniline ring. 1951. aastal töötab paralleelselt veel ka kolhoosi “ Kalevipoeg “ raamatukogu. Raamatukogude tööd ka kontrolliti. 1952. aasta 21. novembril kontrolliti Vaida raamatukogu tööd. Leiti väga palju puudusi: raamatufond oli paigutatud kahte lukustatavasse kappi ja ühele lahtisele riiulile; raamatukogus asus külanõukogu valvetelefon, mistõttu ust ei saanud lukustada; puudusid bibliograafilised ja ajaleheväljalõigete mapid; fond oli nõuetekohaselt liigitamata; raamatukogul polnud silti, kus oleks olnud peal ka raamatukogu nimi. Sama aasta 28. augustil tuleb raamatukogusse tööle Kaare, Helvi, kes lõpetas kevadel Tallinna Kultuurharidusala Kooli raamatukogunduse erialal. Kohe olid ka tulemused näha, aasta lõpuks suurenesid nii lugejate kui ka laenutuste arv. Raamatukogul oli neli kappi, kolm riiulit, kaks lauda ja viis tooli. Kolhoos valmistas ühe riiuli saja rubla väärtuses.
Raamatukogul oli ka üks laenutuspunkt Vaida külanõukogus. 19. veebruaril 1958. aastal liideti Vaida raamatukoguga Kautjala raamatukogu. Kautjala Algkooli jäi siiski laenutuspunkt. Raamatuid Vaida raamatukogus oli 10946. kolib ka Vaida raamatukogu uutesse ruumidesse Vaida keskuses. Raamatukogu asub nüüd eramajas, mis kuulub Horm, Luisele.
1962.aasta 19. jaanuaril Kaare, Helvi lahkub töölt. Raamatukogusse tuleb tööle Kriiva, Valve, kes töötab raamatukogus 1963. aasta 30. augustini. Tööle võetakse veel ka teine töötaja, Blumfeldt, Linda. Tema oli lõpetanud Ambla Põllumajanduskooli raamatupidamise eriala, seda 1952. aastal. Raamatukogu töö hakkas jälle elavnema. Suurenes lugejate arv, neid oli juba 251. Samuti suurenes ka laenutuste arv, neid oli 5757. 1964. aastal oli juhatajal ühiskondlik asetäitja, Vaida 8-klassilise kooli õpilane Telkinen, Irma. Siiani olid kõik raamatud kappides, nüüd aga saadi uued riiulid. Alates 1967. aastast oli raamatukogu avatud viis päeva nädalas. Samuti oli lastekirjandus eraldatud muust fondist. 11. märtsil 1966. aastal kontrollis raamatukogu tööd ENSV Kultuuriministeeriumi kontrollbrigaad . Raamatukogu tööga rahule ei jäädud.
3. detsembril 1970. aastal kolis raamatukogu taas uutesse ruumidesse. Nüüd juba keskküttega majja. Seal eraldati raamatukogule 3 toalisest korterist kaks tuba. Patikale jäi aga siiski laenutuspunkt. 1971. aastal liideti Vaida raamatukoguga uuesti Kautjala raamatukogu. Raamatute arv oli jõudnud 12711 eksemplarini. 13. detsember 1971. aastal kontrollis ENSV Kultuuriministeeriumi kontrollbrigaad uuesti raamatukogu tööd. Selle tulemusena leiti mitmeid puudusi. Blumfeld, Linda lahkub töölt 1972. aastal. 1.septembrist jätkab tema tööd Põder, Reet, kes sama aasta kevadel lõpetas Viljandi Kultuurharidustöö Kooli raamatukogunduse erialal. Hakkab suurenema laenutuste ja lugejate arv. Korraldatakse mitmesuguseid üritusi. Koostööd tehakse ka Patika maakultuurimaja juhataja Järve, Hillega. 1975.aastal, sovhoosi direktori nõudmisel, likvideeriti Patika laenutuspunkt. Nendesse ruumidesse oli planeeritud pidude ajal panna töötama puhvet. Samal aastal sai raamatukogu enda käsutusse kogu kolmetoalise korteri. 1980. aasta suvel tegi sovhoos raamatukogus sanitaarremondi. 1982. aastal tehti teeninduspiirkonna rahvuslik analüüs, vaadati millisest rahvusest inimesi raamatukogu teeninduspiirkonnas elas.
Teeninduspiirkonna rahvuslik analüüs
Rahvused Vaida alevik Patika Kautjala Vaidasoo Aruvalla Suuresta Kokku
Eestlasi 497 165 7 77 80 28 854
Neist õpil. 83 15 _ 2 5 1 125
Venelasi 200 28 3 26 17 5 279
Neist õpil. 27 4 _ 4 _ _ 35
Ukrainlasi 7 _ _ _ _ _ 7
Neist õpil. 3 _ _ _ _ _ 3
Valgevenelasi 10 _ _ _ _ _ 10
Neist õpil. --- _ _ _ _ _ _
Soomlasi 69 10 _ 4 2 _ 85
Neist õpil. 4 _ _ _ _ _ 4
Ungarlasi 1 _ _ _ _ _ 1
Mordvalasi 1 _ _ _ _ _ 1
Tšuvašš 2 _ _ _ _ _ 2
Tatarlane 1 _ _ _ _ _ 1
Jakuut 1 _ _ _ _ _ 1
Leedulane 1 _ _ _ _ _ 1
Sakslane _ _ _ 1 _ _ 1
Poolakas _ _ _ _ _ 1 1
Usbekk _ 1 _ _ _ _ 1
Lätlane _ 1 _ _ _ _ 1
Elanikke kokku 789 205 10 108 99 35 1246
Õpilasi 117 19 _ 6 5 1 148
1984. aasta töötulemuste põhjal tunnistati raamatukogu rajooni parimaks külaraamatukoguks.
1991. aastal andis Kultuuriministeerium raamatukogu taas üle Rae vallale. Raamatukogu asus korrusmaja 3 toalises korteris. Raamatutele oli ruum üsna kitsaks jäänud. Vaida sovhoos oli 1993. aastal lõpetamas oma tegevust, kontorihoone ja vana meierei anti vallale. Raamatukogul tuli rendiruumidest välja kolida. Nii pakkuski vallavalitus võimaluse valida kahe hoone vahel. Vaida sovhoosi direktor Peeter Böckler ütles, et kes sealt meierei kitsast trepist üles hakkab ronima, võta kohe terve kontori teine korrus. Nii sattuski raamatukogu endisesse Vaida sovhoosi kontori teisele korrusele. Hiljem, kui kontorihoone esimene korrus jäi tühjaks, arutati võimalust hoone müüki panna. Vaidas ei olnud enam ühtegi vallale kuuluvat vaba pinda kuhu raamatukogu tõsta. Nii otsustaski Rae Vallavalitsus hoones kapitaalremondi teha ja raamatukogu jätta teisele korrusele. 1999. aastal alustatigi maja kapitaalremondiprojektide koostamisega. Remondi endaga jõuti lõpule 2001. aasta augustis. Alumisele korrusele said ruumid perearst, hambaarst ja Vaida Postkontor. Raamatukogule ja lugejatele igati soodne asukoht- küla keskel.
Aastad 1993-2000 oli oluline töö laste ja noortega. Tegutses pühapäevakool mille kaudu Vaida lapsed said oma esimesed kogemused väliskülalistega, puhata kolmel suvel Rootsis, osaleda Lucia etendustel, laulda lastekooris ja ansamblis. Ühel päeval astus trepist üles Aapo Pukk, kes tegi juunioride kooli ja kunstistuudiot, seal saadi algteadmisi joonistamisest. Koos kunstnikuga maaliti portreed Alfred Põldmäest. Tegutsesid noorkotkad, kodutütred ja skaudid. Käidi laagrites. Lapsed tegid ise etendusi ja üritusi. Ühest jõulutoast kujunes koridoris iseenesest lastele mängutuba. Kahjuks lõpetas kapitaalremont kõikide ringide tegutsemise. Olid teguderohked aastad. Lihtne on lõpetada, raske uuesti alustada.
Aastad 1998-2005 on olnud Vaida raamatukogule infotehnoloogilise arengu aastad.
1998. aastal osteti Rae valla raamatukogudele Soome raamatukogutarkvara Kirjasto 3000. Algas elektronkataloogi moodustamine, raamatukogu automatiseerimine.
02. märtsil 1999. aastal sai raamatukogu interneti püsiühenduse ja sama aasta 15. oktoobril avati Vaidas Avalik Internetipunkt. Tänaseks on raamatukogu üle läinud veebipõhisele Eesti tarkvarale Urram. Elektronkataloog asub aadressil www.lugeja.ee. Toimib elektrooniline laenutus. Külastajate kasutada on 7 arvutit. Vaida raamatukogu on hetkel ainuke maaraamatukogu, kus on võimalik kasutada WiFi-it.[13] Käes on aeg kus üle laua raamatut ulatavast raamatukoguhoidjast on saanud infotöötaja kes tegeleb rohkem infootsinguga kui raamatu laenutamisega. Nii ongi Vaida Raamatukogu tegutsenud Rae valla allaasutusena 15 aastat. Rae valla vallavolikogude koosseisud, vallavalitsused ja vallavanemad on raamatukogu tegemistesse suhtunud heatahtlikult, mõistvalt ja toetavalt.
Raamatukogu kohta leiad lisaks http://www.vaida.lib.ee