Vaida hiis
Vaida küla all kopeldes asunud endistel aegadel suur kõrge metsasalk või hiis. Hiie ääres olnud suur pärn ja all allikas, mida inimesed nimetanud ohvri – ja terviseallikaks.
Rahvas käinud sel allikal ohverdamas, visanud raha allikasse, siis hakanud hirmsasti mühisema ja kohisema. See mühisemine ja kohisemine ei ole mitte tulnud tuulest, vaid hakanud iseenesest mühisema ja kohisema. Kui rahvas visanud rahasid allikasse, siis jäänud see hirmus kohisemine ja mühisemine ära.
Seda allikat on käinud praeguse aja vanemad inimesed kaevamas ja leitudki raha. Seda ei tea, kus raha on jäänud- Hiie asemel on praegu mets ja teda nimetatakse hiieks
(Jüri 1939)³°
Seal Vaitas Päärna talu taga oli üks mets ja see oli püha mets ja see hüüti hiis või kuda need vanasti nimetasi8d. Ja seal Päärna hiie juures oli üks ohvrikivi ja sinna peale viidi sööki. See viidi niiviisi, et õhta ja ööseks pandi see söök sinna kivi peale. See oli ikka teatud ajal, see ei viidud iga päev, need olid tähtajad – kas hingedepäeval ja… mis ajal see viidi, ma olen ära unustanud. Vist oli üks nellabane päev.
Vanasti oli viidud terve lammas või vasikas, nisukene veike loom. Pärast hiljem hakati viima niisama kausiga valmistehtud toitu. Keedeti liha ja kartulit või viidi mõnda pudru, mannapudru või jahupudru.
Õhta pandi, aga hommikuks olid need kadunud sealt, kõik ära söödud. Ja siis usuti, et nüüd esivanemad või need, kes külast surnud on, need käisid seal ohvrikivi peal sööki söömas, need surnute vaimud. Aga eks tegelikult sõid linnud või mis loomad seal juhtusid olema, külakoeradki, kes teadsid, et seal toitu on, ja hommikuks oli see söök söödud.
Päärna hiies oli allikas ka, seal käidi nägu pesemas, siis tegi ilusaks. Ja sinna visati raha või miskit niukest väärt asja, see andis siis sulle jälle varandust ja rikkust, või et sul kõik hästi läheks ja midagi õnnetust ei juhtunud, kui viisid sinna allikasse annetusi.
No see olnud õige vanal ajal. Sel ajal kui minu vanaema veel laps oli, siis olid veel nisukesed ohvriasjad. Seda juttu ma kuulsin, aga seda minu ema ei rääkinud. Kas see oli Paali vanaema või… no seda ma ei tea täpselt öelda.
(Jüri 1991)³¹
Raamatust: Hiie ase: Hiis Eesti rahvapärimuses. Tartu 1998.
Rahvas käinud sel allikal ohverdamas, visanud raha allikasse, siis hakanud hirmsasti mühisema ja kohisema. See mühisemine ja kohisemine ei ole mitte tulnud tuulest, vaid hakanud iseenesest mühisema ja kohisema. Kui rahvas visanud rahasid allikasse, siis jäänud see hirmus kohisemine ja mühisemine ära.
Seda allikat on käinud praeguse aja vanemad inimesed kaevamas ja leitudki raha. Seda ei tea, kus raha on jäänud- Hiie asemel on praegu mets ja teda nimetatakse hiieks
(Jüri 1939)³°
Seal Vaitas Päärna talu taga oli üks mets ja see oli püha mets ja see hüüti hiis või kuda need vanasti nimetasi8d. Ja seal Päärna hiie juures oli üks ohvrikivi ja sinna peale viidi sööki. See viidi niiviisi, et õhta ja ööseks pandi see söök sinna kivi peale. See oli ikka teatud ajal, see ei viidud iga päev, need olid tähtajad – kas hingedepäeval ja… mis ajal see viidi, ma olen ära unustanud. Vist oli üks nellabane päev.
Vanasti oli viidud terve lammas või vasikas, nisukene veike loom. Pärast hiljem hakati viima niisama kausiga valmistehtud toitu. Keedeti liha ja kartulit või viidi mõnda pudru, mannapudru või jahupudru.
Õhta pandi, aga hommikuks olid need kadunud sealt, kõik ära söödud. Ja siis usuti, et nüüd esivanemad või need, kes külast surnud on, need käisid seal ohvrikivi peal sööki söömas, need surnute vaimud. Aga eks tegelikult sõid linnud või mis loomad seal juhtusid olema, külakoeradki, kes teadsid, et seal toitu on, ja hommikuks oli see söök söödud.
Päärna hiies oli allikas ka, seal käidi nägu pesemas, siis tegi ilusaks. Ja sinna visati raha või miskit niukest väärt asja, see andis siis sulle jälle varandust ja rikkust, või et sul kõik hästi läheks ja midagi õnnetust ei juhtunud, kui viisid sinna allikasse annetusi.
No see olnud õige vanal ajal. Sel ajal kui minu vanaema veel laps oli, siis olid veel nisukesed ohvriasjad. Seda juttu ma kuulsin, aga seda minu ema ei rääkinud. Kas see oli Paali vanaema või… no seda ma ei tea täpselt öelda.
(Jüri 1991)³¹
Raamatust: Hiie ase: Hiis Eesti rahvapärimuses. Tartu 1998.
Jõulu eel puistati ahju, siis öeldi selle juures, et nüüd viime jõuluks Tahma-Tooma välja. Tahmane kerisekivi viidi naabriperesse, kui seal ahi oli veel puistamata. See tähendas, et nüüd peate tingimata ka oma ahju puistama, meil juba valmis. Vaida mõisal oli kaks rehte. Kumbas rehes enne ahju puistati, siis sealt viidi tahmane kerisekivi teise rehe juure ja visati sisse. See pidi olema Tahma-Toomas. Kivi viija pidi kohe ruttu tagasi
jooksma, sest teised muidu oleks ta võtnud kinni ja teind silmad tahmaseks. (Jüri)
jooksma, sest teised muidu oleks ta võtnud kinni ja teind silmad tahmaseks. (Jüri)
ERA II 20, 325/6 (1) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Nõelussid olid rahaaugu valvajad. Vaidas Remmeli krundi sees on vana lubjaahju koht. Seal on palju usse. Ühel kevadel tulnud seal ühest august välja 21 ussi. Nad tapetud, kuid arvatud, et seal on mõni rahaauk. Kus nõeluss oli näha, sealt otsiti ikka rahaauku
Nõelussid olid rahaaugu valvajad. Vaidas Remmeli krundi sees on vana lubjaahju koht. Seal on palju usse. Ühel kevadel tulnud seal ühest august välja 21 ussi. Nad tapetud, kuid arvatud, et seal on mõni rahaauk. Kus nõeluss oli näha, sealt otsiti ikka rahaauku
ERA II 10, 716/7 (1) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanal ajal on maetud varandused enamikus maa sisse ega pandud pankadesse, kui tehakse seda praegusel ajal. Üheks suuremaks varanduste hoiupaigaks olnud Vaida Aru mets, kuhu on Tallinna ja ümbruskonna rikkad oma varandusi maha matnud. Selles metsas on raudkividest koosnev kivimägi, kuhu peamiselt need varandused on maetud. See Aru mets kuulus ennem Vaida mõisale, nüüd on tema maareformi tagajärjel ära jautatud asundustalude vahel. Kolm aastad tagasi on sealt keegi Kustas Kivimägi leidnud savipoti hõberahaga. Mitmed olla Kivimäel käind kaevamas ja vanu varandusi otsimas. Kas ja kuipalju sealt keegi on saand, ei tea. Kuid näidatud Aravalla Hanipalu talu peremehele unes ja öeldud: "Mine Kivimäele ja murra seal kivi all kolm raudkangi katki ja sa saad sealt rahakatla kätte." Mees ei ole sellel korral läind, jätnud teiseks korraks. Teine kord läind, võtnud kolm nõela ja murdnud unes juhatatud kivi all nõelad katki, aga ei ole rahakateld kätte saand.
Vanal ajal on maetud varandused enamikus maa sisse ega pandud pankadesse, kui tehakse seda praegusel ajal. Üheks suuremaks varanduste hoiupaigaks olnud Vaida Aru mets, kuhu on Tallinna ja ümbruskonna rikkad oma varandusi maha matnud. Selles metsas on raudkividest koosnev kivimägi, kuhu peamiselt need varandused on maetud. See Aru mets kuulus ennem Vaida mõisale, nüüd on tema maareformi tagajärjel ära jautatud asundustalude vahel. Kolm aastad tagasi on sealt keegi Kustas Kivimägi leidnud savipoti hõberahaga. Mitmed olla Kivimäel käind kaevamas ja vanu varandusi otsimas. Kas ja kuipalju sealt keegi on saand, ei tea. Kuid näidatud Aravalla Hanipalu talu peremehele unes ja öeldud: "Mine Kivimäele ja murra seal kivi all kolm raudkangi katki ja sa saad sealt rahakatla kätte." Mees ei ole sellel korral läind, jätnud teiseks korraks. Teine kord läind, võtnud kolm nõela ja murdnud unes juhatatud kivi all nõelad katki, aga ei ole rahakateld kätte saand.
2669
Oh seda vaesta Vaida valda,
hädalista härra valda:
härjad sõivad ikke'essa,
ruunad raugad rakke'essa,
teomed tallis - kimbud kõrvas,
naesed nutvad ukse taga,
munakindad käässa,
rasvarattad rättikussa,
hani paljas alla hõlma,
kana kallis kaenelassa.
Kulla härra, kallis härra,
ära peksa minu meesta!
Jüri. H II 16, 813/4 (27). 1891.
Oh seda vaesta Vaida valda,
hädalista härra valda:
härjad sõivad ikke'essa,
ruunad raugad rakke'essa,
teomed tallis - kimbud kõrvas,
naesed nutvad ukse taga,
munakindad käässa,
rasvarattad rättikussa,
hani paljas alla hõlma,
kana kallis kaenelassa.
Kulla härra, kallis härra,
ära peksa minu meesta!
Jüri. H II 16, 813/4 (27). 1891.
3113
Aiu-vaiu, Vaidas käisin,
Vaida aidas varga'alla.
Pistin püksi püülileiva,
kalitsasse saiakaku.
Vaidas olid hagijakoerad,
võtid püksist püülileiva,
kalitsast said saiakaku
Aiu-vaiu, Vaidas käisin,
Vaida aidas varga'alla.
Pistin püksi püülileiva,
kalitsasse saiakaku.
Vaidas olid hagijakoerad,
võtid püksist püülileiva,
kalitsast said saiakaku