Reedel kuulutati Albus välja Lugemisaasta 2010. Saime meiegi teha raamatukogus selle raames  raamatuesitluse raamatule "Salu küla lugu", autoriks Pikavere kooli ajaloo õpetaja, Salu küla põliselanik ja Rae valla aukodanik Vaino Napp. Raamatu trükki toimetamisele aitasid kaasa Toomas Hiio ja Eli Pilve. Kirjastamise võttis enda peale Mixi Kirjastus. Raamatu trükkimiseks vajamineva  raha taotlemiseks  kirjutas projekti Salu küla külavanem Sirli Tiik. Suur tänu neile kõigile, sest raamat on kaunii kujunduse, lühida, kuid kõike äraütleva tekstiga. Üritus ise õnnestus suurepäraselt: olid sõnavõtud, muusikalist vahepala pakkusid ansambel "Kulde õhtupäike" ja noor saksofonist Meelis Rohula , kes mängis "Salu valsi".  Külalisi oli nii Jürist, Arukülast kui  Pikaverest. Isegi Vaidast seekord mõni inimene.

Foto autor Peeter Böckler

Esimene näidisasundus rajati Tallinnas 28 km kaugusele Lagedi raudteejaamast mitte kaugel asuvasse Pikavere Suursoosse. See haaras massiivi, mille kogupindala oli 780 ha. 1929. aastal alustati seal äravoolukaevude kaevamist. Eelvooluks oli 1925.aastal riigi rahadega süvendatud Leiva jõgi ja sellesse suubuv magistraalkraav. See läbis 5 km ulatuses pikliku suuremas osas lameda madalsoo, mis enamuses oli kaetud tarnade ja kohati paksu pruunsamblaga. Ainult soo kaguosas leidus kaski ja võsapuhmaid. Suursoo hariti täiesti riigi poolt üles 1925-1930.a. Planeeriti talud, ehitati taludele hooned ja 30 perekonnale anti hoonete võtmed, istutati soosse elama. Neil tuli tasuda hoonete ehitamise ja maa ülesharimise kulud, nad olid riigil ees suured võlglased. Ehitati ka pood ja rahvamaja. Kokku 33 suitsu. Üheteistkümnest majapidamisest koosnenud Seli küla liideti Suursoo külaga. Lõhenemine toimus vägivaldselt 1970. aastal, mil Pikavere külanõukogus asunud kolhoos liideti Vaida sovhoosiga, mis asus Sommerlingi külanõukogus. Loomulikult liideti ka kõnealused külad uue külanõukoguga. Sommerlingi külanõukogu piir toodi Pikavere keskuse külje alla. Rahvas jäi läheduse ja traditsioonide jõul Pikaverre. Vaid külanõukogusse käidi Lehmja mõisas. Taasiseseisvunud Eesti Vabariik samastas külanõukogu piiri valla piiriga. Nüüd on tõmbekeskusteks Vaida ja Jüri. Praegu on Suursoo külas alles 26 suitsu.
Kolmapäeva õhtul raamatukogus rääkisVaino Napp põnevaid lugusid Suursoo küla ajaloost. Kuulajaid oli tulnud isegi Raasikult. Hele Aaslaiul oli kaasas Suursoo küla külaliste raamat, kuhu esimesena oli kirjutanud oma nime president Konstantin Päts. Kahjuks oli lahkunud just sel nädalal meie seast Suursoo küla esimeste asukate hulka kuulunud Hele ema Herta-Aurelie Aaslaid. Jääme ootama Suursoo küla raamatut.

Laupäeval, 30. jaanuaril kell 12.00 on Vaida Raamatukogu saalis raamatu "Salu küla" esitlus.

27. jaanuaril kell 18.00 räägib Vaida Raamatukogu saalis  Vaino Napp Suursoo küla ajaloost