Ühistegevus ja organisatsioonid
Vaidas oli ühistegevus heal järjel. Moodustati ühinguid ja ühistuid, koonduti organisatsioonidesse.
Väljavõtteid Rae valla arhiivist Vaida organisatsioonide tegevuse kohta:
Harju Maakoolivalitsus saadab 16. detsembril 1935 Rae vallavalitsusele salajase kirja (s. 601, 1. 5), milles palub mitmesuguseid andmeid valla seltskondlike organisatsioonide kohta.
Rae vallavalitsuse vastused saadetakse kirjaga 28. detsembrist 1935 (s. 601, 1. 7).
Rae valla seltskondlikud organisatsioonid on grupeerunud kogukondade järgi ja ehkki vallas on mitu ühesuunalist seltsi (ÜENÜ osakonnad, Kaitseliidu üksused jne), ei tekita nad ebatervet võistlust. Kuna valla territoorium on ligi 200 km², oleks ülevallaliste organisatsioonide tegutsemine raskendatud.
Nimetatud organisatsioonid tegutsevad oma nimetusele vastavalt, samuti oma iseloomule, kuid neis juhtivalt tegutsevad isikud on harilikult ka paaris-kolmes teises eriviisilises organisatsioonis (Kaitseliidus, Tuletõrjes, vee- või turbaühistutes jne) tegevad, mis muudab nende isikute töökoorma sageli raskeks. Abi leitakse nende isikute asemele uute isikute töölerakendamisest, sest Rae vallas tegutsevatest isikutest pole seni puudust olnud. Tarvidust uute erialaste organisatsioonide järele vallas praegu ei ole.
1938. aasta Rae valla volikogus:
Vaida kogukonna seltskondlikud organisatsioonid: Isamaaliidu Vaida osakond, Vaida Piimaühing, Kaitseliidu üksik rühm. Vaida Majandusühisus, Vaida Kindlustusselts jt. paluvad anda neile üürile Vaida vana koolimaja üürisummaga Kr. 13.- aastas. Vallavolikogu leiab, et koolimaja on vallale vajalik vaeste korterina ning pakutud üürisumma ei kataks amortisatsioonigi, mispärast otsustatakse jätta Vaida vana koolimaja üürile andmata. [22]
Väljavõtteid Rae valla arhiivist Vaida organisatsioonide tegevuse kohta:
Harju Maakoolivalitsus saadab 16. detsembril 1935 Rae vallavalitsusele salajase kirja (s. 601, 1. 5), milles palub mitmesuguseid andmeid valla seltskondlike organisatsioonide kohta.
Rae vallavalitsuse vastused saadetakse kirjaga 28. detsembrist 1935 (s. 601, 1. 7).
Rae valla seltskondlikud organisatsioonid on grupeerunud kogukondade järgi ja ehkki vallas on mitu ühesuunalist seltsi (ÜENÜ osakonnad, Kaitseliidu üksused jne), ei tekita nad ebatervet võistlust. Kuna valla territoorium on ligi 200 km², oleks ülevallaliste organisatsioonide tegutsemine raskendatud.
Nimetatud organisatsioonid tegutsevad oma nimetusele vastavalt, samuti oma iseloomule, kuid neis juhtivalt tegutsevad isikud on harilikult ka paaris-kolmes teises eriviisilises organisatsioonis (Kaitseliidus, Tuletõrjes, vee- või turbaühistutes jne) tegevad, mis muudab nende isikute töökoorma sageli raskeks. Abi leitakse nende isikute asemele uute isikute töölerakendamisest, sest Rae vallas tegutsevatest isikutest pole seni puudust olnud. Tarvidust uute erialaste organisatsioonide järele vallas praegu ei ole.
1938. aasta Rae valla volikogus:
Vaida kogukonna seltskondlikud organisatsioonid: Isamaaliidu Vaida osakond, Vaida Piimaühing, Kaitseliidu üksik rühm. Vaida Majandusühisus, Vaida Kindlustusselts jt. paluvad anda neile üürile Vaida vana koolimaja üürisummaga Kr. 13.- aastas. Vallavolikogu leiab, et koolimaja on vallale vajalik vaeste korterina ning pakutud üürisumma ei kataks amortisatsioonigi, mispärast otsustatakse jätta Vaida vana koolimaja üürile andmata. [22]
Meierei:
Vaida Piimatalitusühisus veebruar 1925 – oktoober 1933[20]
Vaida Piimatalitus 1925-1931,
Vaida Piimaühing 1931 – 1943[20]
Vaida Piimaühistu - 1950 [20]
Juba 1923. aastal pidasid talupidajad Vaidas nõu kuhu oma taludes toodetud piim panna. Nende hulgas olid aktiivsemad Grünthal, Veinla Allikavälja talust, Ratas Aukemäe talust. Alliksaar Palli talust jt. Vaida mõisa omanik Jaan Saar pakkus mõisa ühte kivihoonet meiereiks. Toodagu masinad sisse ja tehtagu remont ära. Grünthal kui Saare naaber aga kahtles viimase aususes ja arvas, et Saar oskab asja ajada ja enese kasuks ära kasutada. Seepärast otsustati uus kivist meierei otse Vaida küla keskele ehitada. Ehitamiseks vajaminev rahasumma otsustati laenata kuna kivide kohalevedu pidi toimuma asjaosaliste talupidajate poolt. Ehitustöid alustati 1925. aastal.
Ajaleht Kaja 20. veebruaril 1925 kirjutab: " Pühapäeval, 15. veebruaril pidasid Waida, Kautjala ja Arowalla põllumehed Waida algkooli ruumides ühispiimatalituse asutamise koosolekut. Kõneles instruktor Kruus ühispiimatalitusest. Osavõtjaid oli üle 90 inimese. Läbirääkimised olid elavad. Otsustati ülesehitada Waida külasse ühis-aurumeierei kõige uuema plaani järele. Põhikiri saadeti regitreerimisele. Ühisuse liikmeteks kirjutasid 61 karjapidajat. Uusi liikmeid tuleb weel iga päev juurde. Selle kaudu pääsevad siinsed põllupidajad piimavedamisest, mis 20.-27. km kauguselt linna tuli vedada."
16.märts 1925 on vallanõukogu poole pöördunud Vaidas asutatud Vaida Piimaühisus avaldusega, milles palutakse anda Ühisusele rendile Rae vallale kuuluv “Kooli nr. 14” talu. Vallanõukogu leiab küsimuse arutamisel, et “Kooli nr. 14” talu, milline vallale kingitud endise Põllupanga poolt kooli vajaduste tarbeks ja kreposteeritud valla nimele, ei ole vallale vajalik koolipidamise otstarbeks, kuna kool on viidud Aruvalla mõisahoonesse ning sealt koolile maa eraldatud. Neil kaalutlusil ja silmas pidades ühispiimatalituse vajalikkust vallanõukogu otsustas 21 hääle pooltolemisel ja 1 hääle vastuseismisel:
1. Rae vallas Vaida mõisast lahutatud koht “Kooli nr. 14”, üldises suuruses 1200 ruutsülda, kreposteeritud valla nimele, anda rendile Vaida Ühispiimatalituse ühisusele üheksakümne üheksa aasta peale 1. jaanuarist 1925 kahekümne Eesti kuldkrooni iga-aastase rendi eest.
2. Vaida Ühispiimatalitus kui rentnik maksab rendi ära vallakassase igal aastal hiljemalt 1. juuliks. Võlgujäänud rendisumma pealt maksab rentnik 1% kuus viivitusraha.
3. Rentnikul ei ole õigust ilma vallanõukogu loata seda kohta edasi rentida tervelt ehk osadena, samuti ei ole õigust kasutada seda kohta nende ettevõtete tarviduseks, mis ühistegelist iseloomu ei kanna.
4. Lepingu tempelmaksu kulud kannab rentnik.
5. Rendileping kaotab oma maksuvuse, kui rentnik selle leping § 3-st kõrvale kaldub ehk kui rentnik enam kui viie aasta rendi maksmata jätab.
1926. aastal oli meierei hoone valmis ja vastavad masinad sees. Vaida ühismeierei pidulik avamine oli 6. aprillil. Esimese meierina töötas Vaidas Käsper (1926-1930). 2. mail 1926. aastal peeti Vaida ühismeierei saalis piimaühisuse aastakoosolekut. Senises juhatuses oli 3 liiget: Ratas, Grünthal ja Hio. Nüüd valiti juurde veel 2 liiget: Kivistik ja Witismann. Kassahoidja Grünthalile määrati läinud aasta tegevuse eest 17,000 marka autasu.
Iga algus on raske. Vaidalastel osutus raskeks suur tööstuskulu ja võlaprotsendi tasumine. Inimesed hakkasid meiereist võõrduma. Selles olukorras esineti avaldusega, et meierei võetaks riigile- keskmeiereile – üle. Ja 1932. aastal see ka õnnestus. Nüüd hakkasid talupidajad jällegi piima meiereisse tooma. 30. märtsil 1930 peetud aastakoosolekul esitab meier Käsper 1929. aasta kohta aruande. Aasta lõppes 4341,37 kroonilise ülejäägiga. Samal koosolekul otsustati alustada kaubanduslikku tegevust. Pood tahetakse käima panna juba enne lihavõtteid. 1930. aastal tuli Vaita uus meier – Lond. Tema ja piimaühingu liikmete ühisel ettevõtmisel asutatigi Vaita meierei ruumi esimene ühiskauplus, kus müüjana ja juhatajana oli seesama meier Lond. Kauplus eksisteeris meierei väikeses ruumis niikaua kui esimene ühiskaupluse hoone valmis sai. Kaupluse all olevas ruumis asus suur piimareservuaar kuhu piim juhiti linna viimiseks. Vaida meierei eksisteerib 1936. aastani. Siis lahkub Lond ja meierei muudetakse piimapunktiks. 1937. aastal on Vaida Piimaühingu esimees Eduard Veinla [25]. Septembris 1941 a. (s.16,1.2) on Vaidas “Võiekspordi” piimapunkt. Rae Valla Sõjakahjude Hindamise Ameti sõjakahju 1942. aasta toimikus on märgitud kahju saajaks Vaida Piimaühing kellele kuuluv Vaida meierei sai sõjas kannatada. 1950. aasta novembris Vaida Piimaühistu likvideeritakse.
Piimapunkti juhatavad mitmed inimesed, üks neist Piperal Herta. 1961. aasta maikuust nimetatakse Vaida piimapunkt Vaida koorejaamaks. Juhatajana asub tööle Heino Männik 1960-1962. Sel ajavahemikul ehitati hoonele ajakohane katlamaja. Uueks juhatajaks sai Olev Toomingas 1962-1971. Kuni 1971 aastani toimus Vaida koorejaamas ka piima koorimine. Aastast 1971 juhib koorejaama Helgi Toomingas ning koorejaamast sai samal aastal piimapunkt.
Meierei saalist, mida kasutati alguses ühisuse koosolekute saalina, sai alates 1940. a. Vaida rahvamaja (1940-1970). Näiteks on andmeid, et EK(b)P Harjumaa Komitee 14. veebr.1941 a. kirja kohaselt korraldatakse 23. veebruaril Punaarmee 23. aastapäeva auks aktus Vaida meiereis. Siin asus ka Vaida külanõukogu tööruum (1945-1950) ja raamatukogu. Sovhoosi ajal ehitati teine korrus ümber korteriteks. 1987. aastal on meiereis Vaida sovhoosi majandustuba ja ehitusmehed. Alumisel korrusel asus Vaida sovhoosi kapsahapendamise tsehh. Sovhoos andis meierei hoone rendile Uno Riielile. Majandi reformimise käigus anti meierei koos rendilepinguga üle Rae vallale. Uno Riiel jättis rendirahad vallale maksmata ja Rae vallavalitsus otsustas panna meierei müüki. Oksjonilt ostsid Vaida meierei vennad Baumannid, kes on Vaida küla Orava talu järeltulijad. 2000. aastal algatati detailplaneering. Praegu on ülemisel korrusel 2 korterit, alumisele korrusele plaaniti ehitada söögikoht.[15]
1980. aastast on olemas meierei ülesmõõtmisjoonised ning 1981. aastast fassaadi eskiisprojekt. [20]
Vaida Piimatalitusühisus veebruar 1925 – oktoober 1933[20]
Vaida Piimatalitus 1925-1931,
Vaida Piimaühing 1931 – 1943[20]
Vaida Piimaühistu - 1950 [20]
Juba 1923. aastal pidasid talupidajad Vaidas nõu kuhu oma taludes toodetud piim panna. Nende hulgas olid aktiivsemad Grünthal, Veinla Allikavälja talust, Ratas Aukemäe talust. Alliksaar Palli talust jt. Vaida mõisa omanik Jaan Saar pakkus mõisa ühte kivihoonet meiereiks. Toodagu masinad sisse ja tehtagu remont ära. Grünthal kui Saare naaber aga kahtles viimase aususes ja arvas, et Saar oskab asja ajada ja enese kasuks ära kasutada. Seepärast otsustati uus kivist meierei otse Vaida küla keskele ehitada. Ehitamiseks vajaminev rahasumma otsustati laenata kuna kivide kohalevedu pidi toimuma asjaosaliste talupidajate poolt. Ehitustöid alustati 1925. aastal.
Ajaleht Kaja 20. veebruaril 1925 kirjutab: " Pühapäeval, 15. veebruaril pidasid Waida, Kautjala ja Arowalla põllumehed Waida algkooli ruumides ühispiimatalituse asutamise koosolekut. Kõneles instruktor Kruus ühispiimatalitusest. Osavõtjaid oli üle 90 inimese. Läbirääkimised olid elavad. Otsustati ülesehitada Waida külasse ühis-aurumeierei kõige uuema plaani järele. Põhikiri saadeti regitreerimisele. Ühisuse liikmeteks kirjutasid 61 karjapidajat. Uusi liikmeid tuleb weel iga päev juurde. Selle kaudu pääsevad siinsed põllupidajad piimavedamisest, mis 20.-27. km kauguselt linna tuli vedada."
16.märts 1925 on vallanõukogu poole pöördunud Vaidas asutatud Vaida Piimaühisus avaldusega, milles palutakse anda Ühisusele rendile Rae vallale kuuluv “Kooli nr. 14” talu. Vallanõukogu leiab küsimuse arutamisel, et “Kooli nr. 14” talu, milline vallale kingitud endise Põllupanga poolt kooli vajaduste tarbeks ja kreposteeritud valla nimele, ei ole vallale vajalik koolipidamise otstarbeks, kuna kool on viidud Aruvalla mõisahoonesse ning sealt koolile maa eraldatud. Neil kaalutlusil ja silmas pidades ühispiimatalituse vajalikkust vallanõukogu otsustas 21 hääle pooltolemisel ja 1 hääle vastuseismisel:
1. Rae vallas Vaida mõisast lahutatud koht “Kooli nr. 14”, üldises suuruses 1200 ruutsülda, kreposteeritud valla nimele, anda rendile Vaida Ühispiimatalituse ühisusele üheksakümne üheksa aasta peale 1. jaanuarist 1925 kahekümne Eesti kuldkrooni iga-aastase rendi eest.
2. Vaida Ühispiimatalitus kui rentnik maksab rendi ära vallakassase igal aastal hiljemalt 1. juuliks. Võlgujäänud rendisumma pealt maksab rentnik 1% kuus viivitusraha.
3. Rentnikul ei ole õigust ilma vallanõukogu loata seda kohta edasi rentida tervelt ehk osadena, samuti ei ole õigust kasutada seda kohta nende ettevõtete tarviduseks, mis ühistegelist iseloomu ei kanna.
4. Lepingu tempelmaksu kulud kannab rentnik.
5. Rendileping kaotab oma maksuvuse, kui rentnik selle leping § 3-st kõrvale kaldub ehk kui rentnik enam kui viie aasta rendi maksmata jätab.
1926. aastal oli meierei hoone valmis ja vastavad masinad sees. Vaida ühismeierei pidulik avamine oli 6. aprillil. Esimese meierina töötas Vaidas Käsper (1926-1930). 2. mail 1926. aastal peeti Vaida ühismeierei saalis piimaühisuse aastakoosolekut. Senises juhatuses oli 3 liiget: Ratas, Grünthal ja Hio. Nüüd valiti juurde veel 2 liiget: Kivistik ja Witismann. Kassahoidja Grünthalile määrati läinud aasta tegevuse eest 17,000 marka autasu.
Iga algus on raske. Vaidalastel osutus raskeks suur tööstuskulu ja võlaprotsendi tasumine. Inimesed hakkasid meiereist võõrduma. Selles olukorras esineti avaldusega, et meierei võetaks riigile- keskmeiereile – üle. Ja 1932. aastal see ka õnnestus. Nüüd hakkasid talupidajad jällegi piima meiereisse tooma. 30. märtsil 1930 peetud aastakoosolekul esitab meier Käsper 1929. aasta kohta aruande. Aasta lõppes 4341,37 kroonilise ülejäägiga. Samal koosolekul otsustati alustada kaubanduslikku tegevust. Pood tahetakse käima panna juba enne lihavõtteid. 1930. aastal tuli Vaita uus meier – Lond. Tema ja piimaühingu liikmete ühisel ettevõtmisel asutatigi Vaita meierei ruumi esimene ühiskauplus, kus müüjana ja juhatajana oli seesama meier Lond. Kauplus eksisteeris meierei väikeses ruumis niikaua kui esimene ühiskaupluse hoone valmis sai. Kaupluse all olevas ruumis asus suur piimareservuaar kuhu piim juhiti linna viimiseks. Vaida meierei eksisteerib 1936. aastani. Siis lahkub Lond ja meierei muudetakse piimapunktiks. 1937. aastal on Vaida Piimaühingu esimees Eduard Veinla [25]. Septembris 1941 a. (s.16,1.2) on Vaidas “Võiekspordi” piimapunkt. Rae Valla Sõjakahjude Hindamise Ameti sõjakahju 1942. aasta toimikus on märgitud kahju saajaks Vaida Piimaühing kellele kuuluv Vaida meierei sai sõjas kannatada. 1950. aasta novembris Vaida Piimaühistu likvideeritakse.
Piimapunkti juhatavad mitmed inimesed, üks neist Piperal Herta. 1961. aasta maikuust nimetatakse Vaida piimapunkt Vaida koorejaamaks. Juhatajana asub tööle Heino Männik 1960-1962. Sel ajavahemikul ehitati hoonele ajakohane katlamaja. Uueks juhatajaks sai Olev Toomingas 1962-1971. Kuni 1971 aastani toimus Vaida koorejaamas ka piima koorimine. Aastast 1971 juhib koorejaama Helgi Toomingas ning koorejaamast sai samal aastal piimapunkt.
Meierei saalist, mida kasutati alguses ühisuse koosolekute saalina, sai alates 1940. a. Vaida rahvamaja (1940-1970). Näiteks on andmeid, et EK(b)P Harjumaa Komitee 14. veebr.1941 a. kirja kohaselt korraldatakse 23. veebruaril Punaarmee 23. aastapäeva auks aktus Vaida meiereis. Siin asus ka Vaida külanõukogu tööruum (1945-1950) ja raamatukogu. Sovhoosi ajal ehitati teine korrus ümber korteriteks. 1987. aastal on meiereis Vaida sovhoosi majandustuba ja ehitusmehed. Alumisel korrusel asus Vaida sovhoosi kapsahapendamise tsehh. Sovhoos andis meierei hoone rendile Uno Riielile. Majandi reformimise käigus anti meierei koos rendilepinguga üle Rae vallale. Uno Riiel jättis rendirahad vallale maksmata ja Rae vallavalitsus otsustas panna meierei müüki. Oksjonilt ostsid Vaida meierei vennad Baumannid, kes on Vaida küla Orava talu järeltulijad. 2000. aastal algatati detailplaneering. Praegu on ülemisel korrusel 2 korterit, alumisele korrusele plaaniti ehitada söögikoht.[15]
1980. aastast on olemas meierei ülesmõõtmisjoonised ning 1981. aastast fassaadi eskiisprojekt. [20]
Bibliograafia:
Waida ühismeierei avamine. (1926) Teataja 13.apr. lk. 4
Waida aurumeierei avamisel. Waba Maa (1926) 15.apr. lk. 6
Ühispiimatalituse edusammud Jüris. (1926) 19. märts lk. 4
Neitsilik Waida peab kursusi. Kaja (1928) 20.veebr.
[Pealtkuulaja] Vedasid piima linna.Waida piimaühisuse koosolek. Kaja (1928) 31. märts
Waida piimaühisuse koosoleku asjus. Kaja (1928) 12. apr.
Waida meierit pole kahtlustatud. Kaja (1928) 21. apr.
Waida piimaühisus avab poe. (1930) Kaja 15 märts lk. 9
Waida ühismeierei avamine. (1926) Teataja 13.apr. lk. 4
Waida aurumeierei avamisel. Waba Maa (1926) 15.apr. lk. 6
Ühispiimatalituse edusammud Jüris. (1926) 19. märts lk. 4
Neitsilik Waida peab kursusi. Kaja (1928) 20.veebr.
[Pealtkuulaja] Vedasid piima linna.Waida piimaühisuse koosolek. Kaja (1928) 31. märts
Waida piimaühisuse koosoleku asjus. Kaja (1928) 12. apr.
Waida meierit pole kahtlustatud. Kaja (1928) 21. apr.
Waida piimaühisus avab poe. (1930) Kaja 15 märts lk. 9
Vaida veeühing [20]
1931- 1932
27. jaanuaril 1929 oli Vaida meiereis ümbruskonna talupidajate koosolek, millest võtsid osa Harjumaa ja Kose jaoskonna agronoomid. Otsustati Vaida-Aruvalla magistraalikaevamise eeltöödega algust teha ja selleks veeühing ellu kutsuda. Eeltööde tegemiseks valiti komisjon.
Bibliograafia
Waida veeühing. Waba Maa (1929) 30. jaan. lk 5
1931- 1932
27. jaanuaril 1929 oli Vaida meiereis ümbruskonna talupidajate koosolek, millest võtsid osa Harjumaa ja Kose jaoskonna agronoomid. Otsustati Vaida-Aruvalla magistraalikaevamise eeltöödega algust teha ja selleks veeühing ellu kutsuda. Eeltööde tegemiseks valiti komisjon.
Bibliograafia
Waida veeühing. Waba Maa (1929) 30. jaan. lk 5
Vaida Tarvitajate Ühisus 1932 -1935 [[20]
Vaida elektriühing [20]
Ühingu vara müüdi Rae Tarbijate Kooperatiivile 05.05.1953
Ühingu vara müüdi Rae Tarbijate Kooperatiivile 05.05.1953
Vaida
Kontrollühisus 30.06.1925 – 13.11.1925 [20]
Vaida
Majandusühisus 1930 –1940 [20]
1937 aastal annab Rae vallavolikogu nõusoleku Vaida Majandusühisuse kaupluse hoone püstitamiseks “Kooli nr. 14” krundi peale Vaida ühispiimatalituse meiereihoone kõrvale [11] Koolis, 22. aprillil 1937, osales emadepäeva korraldamise koosolekul ühingu esindajana P. Pohla [25].
1937 aastal annab Rae vallavolikogu nõusoleku Vaida Majandusühisuse kaupluse hoone püstitamiseks “Kooli nr. 14” krundi peale Vaida ühispiimatalituse meiereihoone kõrvale [11] Koolis, 22. aprillil 1937, osales emadepäeva korraldamise koosolekul ühingu esindajana P. Pohla [25].
Vaida mõis 1919 – 1929 [20]
Vaida Talupidajate Ühing 1927 [20]
Vaida Põllumeeste Selts [20]
Seltsi rahvamaja ülevaatus on tehtud 1934. ja 1935. aastal
Seltsi rahvamaja ülevaatus on tehtud 1934. ja 1935. aastal
Rae valla Waida Põllumeeste Kogu 1928 -1939 [20]
Rae valla Vaida nurga põllumehed ja asunikud tulid 1928. aasta oktoobris meierei saali kokku põllumeeste kogu asutamiseks. Sissejuhatava ja selgitava kõnega põllumeeste kogu tähtsusest esines J. Teetsow. Asutamiskoosolekul astus Waida Põllumeeste Kogu liikmeks kohe 40 põllumeest ja asunikku. Peale juhatuse moodustamist asuti elulist küsimuste osas pidama läbirääkimisi ning võeti ühel häälel vastu resolutsioonid:
Waida Põllumeeste kogu
-protesteerib ja mõistab hukka uue talumaade sundvõõrandamise
-leiab, et Põllutööministeerium küllalt energiliselt ja kiiresti ei korralda põllumeestele ja asunikkudele abiandmist ikalduse puhul
-avaldab valju protesti selle vastu, et Tuhala jõe süvendust on ülevalt poolt kaevama asutud ja sellega uputatakse allpool kõik põllumeeste ja asunikkude heinamaad ära.
Rae valla Vaida nurga põllumehed ja asunikud tulid 1928. aasta oktoobris meierei saali kokku põllumeeste kogu asutamiseks. Sissejuhatava ja selgitava kõnega põllumeeste kogu tähtsusest esines J. Teetsow. Asutamiskoosolekul astus Waida Põllumeeste Kogu liikmeks kohe 40 põllumeest ja asunikku. Peale juhatuse moodustamist asuti elulist küsimuste osas pidama läbirääkimisi ning võeti ühel häälel vastu resolutsioonid:
Waida Põllumeeste kogu
-protesteerib ja mõistab hukka uue talumaade sundvõõrandamise
-leiab, et Põllutööministeerium küllalt energiliselt ja kiiresti ei korralda põllumeestele ja asunikkudele abiandmist ikalduse puhul
-avaldab valju protesti selle vastu, et Tuhala jõe süvendust on ülevalt poolt kaevama asutud ja sellega uputatakse allpool kõik põllumeeste ja asunikkude heinamaad ära.
26. novembril 1933. aastal pühitses Waida põllumeeste kogu oma 5. aastapäeva, mille puhuks oli korraldatud sealses meierei ruumes pidu. Peo avas vana tegelane J. saar, kes andis lühikese ülevaate seltsi senisest tegevusest ja kavatsusist. Omas hoogsas kõnes tuletas hr Saar meelde meie praeguse riigivanema hr Pätsi teeneid ja ülesandeid ning lõpetades hüüdis tugeva ning mehise 3-kordse elagu. Peolistele soovides head tuju algaski varsti eeskava, milleks oli J. Leemetsa näitemäng "Talupoegade president". tegelaste hulgas oli näha nii noori kui vanu põllumehi, kes olid oma osadhästi ära õppinud. Eriti oma mänguga meeldis publikule vana veteraan hr Grünthal, kes "presidendi" osa tõi nii hästi lavale, et mitugi korda kutsus esile kiiduavaldusi. Sama osalisteks said ka Sergiuse Õie ja Augusti osa mängijad. Publiku heale tujule aitas veel kaasa Rae põllumeeste kogu orkester, mis noore energilise juhi tõttu näis hästi hüüdvat. (1.12.1933 ajaleht Kaja)
Bibliograafia
Harjumaal asutati uus põllumeestekogu. Kaja (1928) 31. okt.
Waida põllumeeste kogu korraldusel peeti vorstide valmistamise kursust. Kaja (1933) 21. veebr.
Harjumaal asutati uus põllumeestekogu. Kaja (1928) 31. okt.
Waida põllumeeste kogu korraldusel peeti vorstide valmistamise kursust. Kaja (1933) 21. veebr.
Vaida Põllumajanduslik Ühistu 1932 – 1950 [20]
Rae-Vaida Kontrollühing oktoober 1940 [20]
Rae Valla Vaida Ühistegelik Kindlustuskassa 04.02..1920 – 22.11.1938 [20]
Vaida Valla Ühistegelik Kindlustuskassa 1936, 1937, 1938, 1939 [20]
Vaida Valla Ühistegelik Kindlustuskassa 1936, 1937, 1938, 1939 [20]
Vaida Kindlustusselts 1930- 1940 [20]
Vaida Õpiring 1924 – 1924 [20]
Vaida Noorte Ühing 1925 [20]
Vaida rahvamaja piirkonnas: Vaida Noorte Ühing, asukoht Vaida külas; Vaida Noorte Ühingu tegelased on väljapaistvad sportlased.
Vaida Noorte Ühingu esimees Rõbina -1935.
Koolis, 22. aprillil 1936, osales emadepäeva korraldamise koosolekul ühingu esitajana prl. Olga Männik.[25]
Bibliograafia
Neitsilik Waida peab kursusi. Kaja (1928) 28 .veebr.
Lõikuspidu Waidal. Kaja (1937) 13 sept.
Vaida rahvamaja piirkonnas: Vaida Noorte Ühing, asukoht Vaida külas; Vaida Noorte Ühingu tegelased on väljapaistvad sportlased.
Vaida Noorte Ühingu esimees Rõbina -1935.
Koolis, 22. aprillil 1936, osales emadepäeva korraldamise koosolekul ühingu esitajana prl. Olga Männik.[25]
Bibliograafia
Neitsilik Waida peab kursusi. Kaja (1928) 28 .veebr.
Lõikuspidu Waidal. Kaja (1937) 13 sept.
Kaitseliidu Vaida kompanii ja Naiskodukaitse [20]
Mõlemad organisatsioonid olid vabatahtlikud riiklike ülesannetega omakaitseorganisatsioonid. Kaitseliidu raamaes korraldati nii rivilisi kui ka lahingtehnilisi õppusi. Erilist rõhku pandi liikmete laskeoskustele. 1930-ndate lõpupoole rajati selleks isegi Rae vallas ajakohane lasketiir Kautjala mõisa maadele, mis ei ole Vaidast eriti kaugel.
11. jaanuar 1919 a. valitakse Rae valla Kaitseliidu ülemaks Vaidas elunev alamohvitser Voldemar Jüri poeg Kortmann, 31 aastat vana, ministeeriumikooli haridusega. 17.jaan. 1919 kogunevad kogukondade Kaitseliidu juhid vallamajja Vaidast Kustav Veinberg ja August Kull.
1936. aasta aprillis on Kaitseliidu Vaida Üksikrühma juhatuse pealik Alfred Veinla, juhatus: Paul Pohla, Eduard Veinla, Elmar Saar, Paul Vaidla. Vaida jaoskonna esinaine Linda Korindt.
27. aprillil 1937.a. emadepäeva korraldamise koosolekul antakse Vaida Naiskodukaitse ülesandeks emade eest hoolitsemine, emadele märkide rinda kinnitamine, emadepäeva lehtede müük. Naiskodukaitse Vaida jaoskond tellib 100 emadepäeva märki a`3 senti ja 50 emadepäeva lehte a`5 senti.[25]
Kaitseliidu Vaida kompanii taastamise koosolek toimus 1990. aasta sügisel. Kahjuks on Vaida kompanii tegevus jälle soiku vajunud. [15]
Mõlemad organisatsioonid olid vabatahtlikud riiklike ülesannetega omakaitseorganisatsioonid. Kaitseliidu raamaes korraldati nii rivilisi kui ka lahingtehnilisi õppusi. Erilist rõhku pandi liikmete laskeoskustele. 1930-ndate lõpupoole rajati selleks isegi Rae vallas ajakohane lasketiir Kautjala mõisa maadele, mis ei ole Vaidast eriti kaugel.
11. jaanuar 1919 a. valitakse Rae valla Kaitseliidu ülemaks Vaidas elunev alamohvitser Voldemar Jüri poeg Kortmann, 31 aastat vana, ministeeriumikooli haridusega. 17.jaan. 1919 kogunevad kogukondade Kaitseliidu juhid vallamajja Vaidast Kustav Veinberg ja August Kull.
1936. aasta aprillis on Kaitseliidu Vaida Üksikrühma juhatuse pealik Alfred Veinla, juhatus: Paul Pohla, Eduard Veinla, Elmar Saar, Paul Vaidla. Vaida jaoskonna esinaine Linda Korindt.
27. aprillil 1937.a. emadepäeva korraldamise koosolekul antakse Vaida Naiskodukaitse ülesandeks emade eest hoolitsemine, emadele märkide rinda kinnitamine, emadepäeva lehtede müük. Naiskodukaitse Vaida jaoskond tellib 100 emadepäeva märki a`3 senti ja 50 emadepäeva lehte a`5 senti.[25]
Kaitseliidu Vaida kompanii taastamise koosolek toimus 1990. aasta sügisel. Kahjuks on Vaida kompanii tegevus jälle soiku vajunud. [15]
Vaida Isamaaliidu osakond [20]
Paul Pohla, Isamaaliidu Vaida osakonna esimees 1937.
Koolis, 22. aprillil 1936, osales emadepäeva korraldamise koosolekul ühingu
esitajana Heinrich Kivistik.[25]
Paul Pohla, Isamaaliidu Vaida osakonna esimees 1937.
Koolis, 22. aprillil 1936, osales emadepäeva korraldamise koosolekul ühingu
esitajana Heinrich Kivistik.[25]
Vaida Vabatahtlik Tuletõrje Ühing 1934 – 1937 [20]
17.aprillil 1934 Rae vallavolikogus
Vaida kogukonna elanikud Jaan Mallene, Eduard Veinberg ja Ants Kibuvits on esinenud palvega nõusoleku saamiseks Vaida Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu asutamiseks. Vallavolikogu annab ühel häälel selleks oma nõusoleku.
16.august 1935 Rae vallavolikogu
Kuna Tuletõrje seaduse (“Riigi Teataja” 1924, nr. 72/73) § 9 põhjal alluvad vabatahtlikud tuletõrjeühingud tulekahju juures ühisele kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud juhatajale või tema asemikule, kerkib sellest tulenevalt vajadus tuletõrje juhataja ja tema asemiku määramiseks Rae vallas. Vallavolikogu koosolekul seatakse üles kaks kandidaati: Kusta Põldmäe Rae kogukonnast ja Paul Pralits Vaida kogukonnast, kus asuvad ka tuletõrje ühingute keskused. Kandidaate toetavad ka kohale kutsutud esindajad nii Rae kui ka Vaida tuletõrje ühinguist. Vallavolikogu otsustab ühel häälel: Rae valla Tuletõrje juhatajaks valida Kusta Põldmäe ja tema asetäitjaks Paul Pralits. Tuletõrje seaduse § 7. p.a. põhjal määratakse vallaomavalitsuse esindajad mõlemasse ühingusse: vallavanema asetäitjaks Märt Ruubel. [22]
17.aprillil 1934 Rae vallavolikogus
Vaida kogukonna elanikud Jaan Mallene, Eduard Veinberg ja Ants Kibuvits on esinenud palvega nõusoleku saamiseks Vaida Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu asutamiseks. Vallavolikogu annab ühel häälel selleks oma nõusoleku.
16.august 1935 Rae vallavolikogu
Kuna Tuletõrje seaduse (“Riigi Teataja” 1924, nr. 72/73) § 9 põhjal alluvad vabatahtlikud tuletõrjeühingud tulekahju juures ühisele kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud juhatajale või tema asemikule, kerkib sellest tulenevalt vajadus tuletõrje juhataja ja tema asemiku määramiseks Rae vallas. Vallavolikogu koosolekul seatakse üles kaks kandidaati: Kusta Põldmäe Rae kogukonnast ja Paul Pralits Vaida kogukonnast, kus asuvad ka tuletõrje ühingute keskused. Kandidaate toetavad ka kohale kutsutud esindajad nii Rae kui ka Vaida tuletõrje ühinguist. Vallavolikogu otsustab ühel häälel: Rae valla Tuletõrje juhatajaks valida Kusta Põldmäe ja tema asetäitjaks Paul Pralits. Tuletõrje seaduse § 7. p.a. põhjal määratakse vallaomavalitsuse esindajad mõlemasse ühingusse: vallavanema asetäitjaks Märt Ruubel. [22]
Vaida – Kautjala selts „Ilmarine“ [20]
Vaida ja Patika talude aktiivsed peremehed otsustasid Jüri Muusikaseltsile konkurendiks moodustada Vaida - Kautjala Seltsi „Ilmarine“. Selts tegutses Patika külas. Aktiivsed seltsi toetajad ja seltsis osalejad olid Vaida külast taluperemehed Saar, Grünthal jt. Avaldus seltsi registreerimiseks esitati 6. mail 1919.
Kautjala “Ilmarise” Seltsil on keelpilliorkester ja kohalik raamatukogu
Vaida – Kautjala Seltsi eraraamatukogu, raamatukogu asutamise aastaks 1919,
Raamatukogu avalike raamatukogude võrku võtmise aasta 1925, Raamatukogu asukoht – Kautjala koolimaja, Raamatukogu ülalpidaja selts “Ilmarine”.
1938. aastal registreeriti seltsi juurde 24 liikmega õpiring. Juhatajaks Kautjala algkooli juhataja Jakob Paemaa. (Areng 1 1938-01-31)
Vaida ja Patika talude aktiivsed peremehed otsustasid Jüri Muusikaseltsile konkurendiks moodustada Vaida - Kautjala Seltsi „Ilmarine“. Selts tegutses Patika külas. Aktiivsed seltsi toetajad ja seltsis osalejad olid Vaida külast taluperemehed Saar, Grünthal jt. Avaldus seltsi registreerimiseks esitati 6. mail 1919.
Kautjala “Ilmarise” Seltsil on keelpilliorkester ja kohalik raamatukogu
Vaida – Kautjala Seltsi eraraamatukogu, raamatukogu asutamise aastaks 1919,
Raamatukogu avalike raamatukogude võrku võtmise aasta 1925, Raamatukogu asukoht – Kautjala koolimaja, Raamatukogu ülalpidaja selts “Ilmarine”.
1938. aastal registreeriti seltsi juurde 24 liikmega õpiring. Juhatajaks Kautjala algkooli juhataja Jakob Paemaa. (Areng 1 1938-01-31)
Vaida post 1924 -1932
Vaida mõis 1919 -1929