Teisipäeva õhtul vestis Salu küla raamatusse kirja panemata lugusid Vaino Napp. Nagu ikka saab kurta huviliste vähese osavõtu pärast, kuid jätkame visalt. 16. märts kell 18, ikka raamatukogus, räägib Aruvalla külavanem oma küla teadaolevast vanemast ajaloost.
0 Comments
Teisipäeval, 16. veebruaril kell 18.00 räägib Vaino Napp Vaida Raamatukogus äsja ilmunud raamatust välja jäänud lugusid. Kõik huvilised on oodatud.
Esimene näidisasundus rajati Tallinnas 28 km kaugusele Lagedi raudteejaamast mitte kaugel asuvasse Pikavere Suursoosse. See haaras massiivi, mille kogupindala oli 780 ha. 1929. aastal alustati seal äravoolukaevude kaevamist. Eelvooluks oli 1925.aastal riigi rahadega süvendatud Leiva jõgi ja sellesse suubuv magistraalkraav. See läbis 5 km ulatuses pikliku suuremas osas lameda madalsoo, mis enamuses oli kaetud tarnade ja kohati paksu pruunsamblaga. Ainult soo kaguosas leidus kaski ja võsapuhmaid. Suursoo hariti täiesti riigi poolt üles 1925-1930.a. Planeeriti talud, ehitati taludele hooned ja 30 perekonnale anti hoonete võtmed, istutati soosse elama. Neil tuli tasuda hoonete ehitamise ja maa ülesharimise kulud, nad olid riigil ees suured võlglased. Ehitati ka pood ja rahvamaja. Kokku 33 suitsu. Üheteistkümnest majapidamisest koosnenud Seli küla liideti Suursoo külaga. Lõhenemine toimus vägivaldselt 1970. aastal, mil Pikavere külanõukogus asunud kolhoos liideti Vaida sovhoosiga, mis asus Sommerlingi külanõukogus. Loomulikult liideti ka kõnealused külad uue külanõukoguga. Sommerlingi külanõukogu piir toodi Pikavere keskuse külje alla. Rahvas jäi läheduse ja traditsioonide jõul Pikaverre. Vaid külanõukogusse käidi Lehmja mõisas. Taasiseseisvunud Eesti Vabariik samastas külanõukogu piiri valla piiriga. Nüüd on tõmbekeskusteks Vaida ja Jüri. Praegu on Suursoo külas alles 26 suitsu.
Kolmapäeva õhtul raamatukogus rääkisVaino Napp põnevaid lugusid Suursoo küla ajaloost. Kuulajaid oli tulnud isegi Raasikult. Hele Aaslaiul oli kaasas Suursoo küla külaliste raamat, kuhu esimesena oli kirjutanud oma nime president Konstantin Päts. Kahjuks oli lahkunud just sel nädalal meie seast Suursoo küla esimeste asukate hulka kuulunud Hele ema Herta-Aurelie Aaslaid. Jääme ootama Suursoo küla raamatut. 24. novembril kell 18.00 Vaida Raamatukogu saalis Räägime ohvri- ja kultusekividest, vanadest matusepaikadest ning muudest vanaaja asjadest. Meenutame Eesti kodu-uurimise suurmeest Oskar Raudmetsa, kellel oli 6. juunil 95. sünniaastapäev. Oodatud on kõik kodukoha ajaloo huvilised. Matusepaik Vaidasoo külas foto R. Raudkepp 1998 Arheoloogilised väljakaevamised Vaida asulas enne Tallinn-Tartu mnt. ehitamist. Foto R. Raudkepp Kivi Vaida hiies Päärna talu juures. Foto R. Raudkepp 1525. aastal moodustas Tallinna Raad nn. Jumalalaeka, mille ülesandeks oli vaeste ja põdurate eest hoolitsemine, kirikuteenrite ja -õpetajate ning koolide ja nend õpetajate ülalpidamine. 1599. aastal liideti Jumalalaekaga kõik kirikute varad ja valdused ning neid majandati ühtse tervikuna. |
Arhiiv
February 2017
Kategooriad
All
|